Mis on psühholoogiline hindamine?

Probleemide täpne hindamine on vundamendiks heale lahendusele. Kuidas muidu me teada saame, milles lahendus peitub. Hindamine toetub erinevatele allikatele ja arvestab probleemide kujunemist ja konteksti. Psühholoogias kasutatakse andmete kogumiseks ja probleemide täpsustamiseks vaatlusmeetodit, intervjuud, enesekohaseid skaalasid ja küsimustikke, standardiseeritud teste.

Mis on psühholoogiline sekkumine?

Psühholoogiline nõustamine
Kõigil inimestel esineb elus hetki, kus pingeline olukord ja tekkinud segadus kasvab üle pea – probleemid kuuluvad elu juurde. Sellises olukorras aitab psühholoogiline nõustamine mõtestada lahti probleemsed olukorrad, arutada võimalike põhjuste ning lahenduste üle.

Psühhoteraapia
Psüühikahäired on üha kasvava tähtsusega terviseprobleem kogu maailmas. Igal neljandal inimesel maailmas on elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire. Psühhoteraapia eesmärgiks on leevendada väljakujunenud sümptomeid, muuta häirinud käitumis- ja mõtteviise ning edendada isiksulikku küpsust ja heaolu.

Organisatsioonid

 

Organisatsiooninõustamine kätkeb endas inimfaktori mõjutamist töökeskkonas, kus inimene sobitatakse tööle ja töö sobitatakse inimesele. Sellest tulenevalt hõlmab töö- ja organisatsioonipsühholoogia kolme valdkonda: tööpsühholoogia, personalipsühholoogia ja organisatsioonipsühholoogia.

 

  • Tööpsühholoogia: töö analüüs, töö hindamine, töötervishoid ja -ohutus
  • Personalipsühholoogia: personali juhtimine, valik ja värbamine, hindamine, koolitus ja arendamine, planeerimine, motiveerimine ja tasustamine, uuringud
  • Organisatsioonipsühholoogia: organisatsiooni arendus, juhtimine, meeskonnatöö, kommunikatsioon, kultuur, väärtused

Psühhodiagnostika

Sageli väljenduvad muutused mittespetsiifiliselt: suhtlemisraskustes, muutustes toimetulekus tööl või koolis, raskustes tugevate negatiivseste tunnetega hakkama saamises, häiritud une- ja toitumisrežiimis, kehalistes kaebustes, elusündmustega kohanemises. Probleemide täpsustamiseks ja hindamiseks kasutatakse erinevaid mõõtevahendeid.

• Emotsionaalse seisundi hindamine – Nii lastel, noortel kui täiskasvanutel kasutan diagnostilist intervjuud, standardiseeritud küsimustikke, vaatluspäevikut.

• Isiksuseomaduste hindamine – Lastel ja noortel kasutan arengu ja temperamendi skaalat. Täiskasvanutel kasutan enesekohaseid teste ning struktureeritud intervjuud IPDE-ICD-10.

• Kognitiivsete funktsioonide hindamine – Vaimsete võimete hindamiseks kasutatan Wechsleri Intelligentsusskaalat, lastel ja noortel WISC V ning täiskasvanutel WAIS III testipatareid. Lisaks kasutan spetsiifilisi neuropsühholoogilisi üksikteste.

• Psühhosotsiaalsete riskide hindamine töökeskkonnas – Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamiseks kasutan vaatlusmeetodit, intervjuud, enesekohaseid teste, et kaardistada tööga, töötajaga, organisatsioonidega seotud nõudeid ning stressiga toimetulekut.

Mänguteraapia

Mänguteraapias on mänguasjad lapse sõnad ja mäng lapse keel. Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma sisemaailma – mõtteid ja tundeid ning arusaama ümbritseva maailma kohta. Terapeut aitab lapsel läbi mängu lahendada tema jaoks üles kerkinud probleeme, arendada suhtlemisoskust, väljendada oma tundeid ja kohandada oma käitumist. Mänguteraapias kasutatakse laia valikut kunsti- ning mängulisi tehnikaid. Sealhulgas on kasutusel savi, liiv, figuurid, joonistamine, kleepimine, meisterdamine, muusika, liikumine, metafoorkaardid, käpiknukud, visualiseerimine jms.

Theraplay

Pere on nagu iga teine süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist. Laste ja noorte abistamine perekonna abil toimub läbi pereliikmete mõistmise, toetamise ja kaasamise. Theraplay keskendub siin-ja-praegu positiivse kogemuse pakkumisele, suurendades nii vanema enesetõhusust ning lapse peamisi psühholoogilisi vajadusi. Theraplay põhineb vanema ja lapse vahelisel kiindumussuhtel ja arendab nelja lapse jaoks olulist valdkonda: emotsionaalse kontakti võtmine, piiridest kinnipidamine, väljakutsetega hakkama saamine ning füüsilise hoolitsuse saamine.

Kognitiiv- ja käitumisteraapia

Kognitiiv- ja käitumisteraapia põhjal on mõtted, tunded ja käitumine omavahel seotud ning muutus ühes põhjustab muutuse ka teistes. Halb enesetunne ja toimetulekuraskused on põhjustatud negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Kognitiiv- ja käitumisteraapia keskendub probleeme säilitavale teguritele. Teraapias tehakse kindlaks toimetulekut takistavad mõttemustrid ja käitumisviisid ning seatakse need uurimise alla. Otsitakse alternatiivseid seletusi, mille käigus sekkutakse takistavatesse hoiakutesse ning õpitud toimetuleku reeglitesse.

Paari- ja pereteraapia

Pereteraapias uuritakse omavahelisi suhteid ning elustaadiume ja sündmusi. Uuritakse peresüsteemi ja toimetulekut takistavaid negatiivsed mustreid. Paariteraapia suurendab läheduse ja turvatunnet, aitab mõista üksteise kogemust ja vajadusi ning läbi uute oskuste õppimise õpetab nendega paremini arvestama.

Organisatsioonid

Igal ettevõttel on riskianalüüsi raames kohustus ka hinnata töötajate psühhosotsiaalseid ohutegureid. Psühhosotsiaalseid ohutegureid on teaduskirjanduses leitud olevat 30-120. Ohutegurite pikaajaline kogemine põhjustab tööstressi. Tööstress on kogum emotsionaalsetest, kognitiivsetest, käitumuslikest ja füsioloogilistest reaktsioonidest, mida kutsuvad esile nii töö sisu, töökorraldus kui töökeskkonnas esinevad faktorid. Vaimse tervise kahjustuste ennetamiseks ja vähendamiseks peab tööandja rakendama abinõusid. Tööpsühholoog töötab koos juhtide, personaliosakonna ning koolitus- ja arendusüksusega ning aitab planeerida sekkumist töökohale (koostöös tööandjaga, kuidas tööd ja keskkonda ümber organiseerida) kui töötajale (psühholoogilise toimetuleku parandamiseks).