Meie teenused

Suurel osal inimestest esineb elus hetki, mil pingelistest olukordadest tekkinud segadus kasvab üle pea. Enamasti saame nende olukordade lahendamisega hakkama iseseisvalt või lähedaste abiga, kuid vahel võib jääda puudu nii teadmistest kui ka oskustest. Kergematel juhtudel võib kindlustunde suurendamiseks olla abi paarist vaimse tervise spetsialisti konsultatsioonist, et mõtestada lahti probleemsed olukorrad ja arutada võimalike lahenduste üle. Keerulisemate ja püsivamate probleemide puhul on hea lahenduse vundamendiks probleemi algpõhjuste väljaselgitamine ja ka võimalike psüühikahäirete tuvastamine. Psüühikahäired on üha kasvava tähtsusega terviseprobleem kogu maailmas. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on igal neljandal inimesel maailmas elu jooksul vähemalt üks vaimse tervise häire. Kaasaegne psüühikahäirete ravi lähtub biopsühhosotsiaalsest mudelist, kus kombineeritakse tablettravi ja erinevaid teraapiaid. Meie eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid ja mitmekülgseid vaimse tervise teenuseid nii lastele, noortele, täiskasvanutele kui ka organisatsioonidele.

Psühhiaater

Psühhiaatri vastuvõtt

Psühhiaater on oma ettevalmistuselt arst, kes on üldarstiõppe järgselt läbinud
erialaõppe, kus ta on spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete
diagnoosimisele, ravimisele ja ennetamisele. Psühhiaater hindab kliendi vaimse
tervise kaebusi, püstitab vastavalt haigusloole ja erinevate uuringute tulemustele
diagnoosi ning määrab sobiva ravi. Psühhiaater teeb oma raviotsustes koostööd
kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega. Psüühikahäirete
raviks kasutatakse tänapäeval valdavalt kombineeritud ravi, mis hõlmab tablettravi ja
erinevaid teraapiaid ning mis on kooskõlas rahvusvaheliste ravijuhistega.

Vaimse tervise õe vastuvõtt

Vaimse tervise õde on omandanud kõrghariduse õenduse erialal ning on
spetsialiseerunud vaimse tervise õendusele. Tal on eriteadmised ja -oskused
psüühikahäirete äratundmise, ravi ja ennetamise alal. Vaimse tervise õde hindab
kliendi terviseseisundit ja annab soovitused probleemi edasiseks käsitluseks. Ta
nõustab vaimse tervise probleemide korral ja õpetab eneseabi võtteid. Arsti poolt
määratud ravi korral hindab ta raviskeemi toimet, võimalikke kõrvaltoimeid ja kliendi
igapäevast toimetulekut. Vaimse tervise õde teeb koostööd kliendi pere ja
tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega.

Vaimse tervise õde

Kliinilise psühholoogi vastuvõtt

Kliiniline psühholoog on lisaks magistrikraadile psühholoogia erialal läbinud kindlas mahus kliinilise psühholoogia alaseid täiendkoolitusi, töötanud aasta jooksul haiglas või ambulatoorses üksuses kliinilise psühholoogi juhendamisel ja omandanud kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse. Kliiniline psühholoog tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravi ja ennetamisega. Esmase konsultatsiooni käigus kaardistatakse hetkeolukord ja hinnatakse kliendi vaimset seisundit (vaatlus, intervjuu, enesekohased skaalad ja küsimustikud), vajadusel planeeritakse täpsustavad psühholoogilised uuringud (isiksuse uuring, kognitiivsete funktsioonide uuring) ja koostatakse edasine raviplaan. Kliiniline psühholoog teeb koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega.

Vaimsete ehk kognitiivsete võimete profiili hindamiseks kasutatame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel Wechsleri Intelligentsusskaalat, lastel ja noortel WISC-V ning täiskasvanutel WAIS-III testipatareid. Lisaks kasutame spetsiifilisi neuropsühholoogilisi üksikteste, et hinnata tähelepanu, mälu, täidesaatvate võimete, nägemis- ja ruumitaju, keeleliste võimete ja käeliste oskuste taset ning funktsioneerimist.

Isiksuseomaduste hindamiseks lastel ja noortel kasutame kliinilist intervjuud, vaatlusmeetodit, temperamendi skaalat ja isiksuseomaduste küsimustikku. Täiskasvanutel kasutame isiksuseomaduste hindamiseks enesekohaseid teste (nt SNAP-2) ja struktureeritud ning pool-struktureeritud intervjuud (nt IPDE-ICD-10, STiP-5).

Autismispektri häire hindamiseks kasutame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel ADOS-2 testipatareid.

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia 

Psühholoogiline nõustamine on abiks igapäevaelus ettetulevate murede ja probleemide korral, mis ei vaja otseselt tablettravi ega psühhoteraapiat. Nõustamise eesmärk on aidata probleeme lahendada, ennetada probleemide süvenemist, leevendada pingeid ja toetada inimest talle oluliste eesmärkide saavutamisel. Peamised teemad, millega psühholoogi juurde pöördutakse on suhtlemisraskused, stress, häiritud une- ja toitumisrežiim, peavalu, raskused tööl või õppetöös, madal enesehinnang, motivatsiooni puudumine, kohanemisraskused, haigestumine tõsisesse haigusesse, mure enda või lähedase pärast jms. 

Psühhoteraapia on struktureeritud protsess, mille eesmärgiks on leevendada väljakujunenud sümptomeid, muuta häirinud käitumis- ja mõtteviise ning edendada isiksuslikku küpsust ja heaolu. Meetodid ja tehnikad, mida selleks kasutatakse, sõltuvad väljaõppepõhisest psühhoteraapia koolkonnast.

Dialektiline käitumisteraapia ühendab standardse kognitiiv- ja käitumisteraapia tehnikaid distressitaluvuse, emotsioonide reguleerimise, kesktee valimise ja teadveloleku oskuste kontseptsioonidega. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil tundma õppida vallandajad, mis põhjustavad temas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ja õppida funktsionaalsemaid käitumisviise. Dialektiline käitumisteraapia on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kel esineb olulisi raskusi emotsioonide reguleerimisel. Antud teraapialiik on teaduslikult tõestatud kõige efektiivsem meetod suitsidaalsete ja ennastkahjustavate klientide raviks.

Kognitiiv- ja käitumisteraapia põhjal on mõtted, tunded ja käitumine omavahel seotud ning muutus ühes põhjustab muutuse ka teistes. Halb enesetunne ja toimetulekuraskused on põhjustatud negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Kognitiiv- ja käitumisteraapia keskendub probleeme säilitavale teguritele. Teraapias tehakse kindlaks toimetulekut takistavad mõttemustrid ja käitumisviisid ning seatakse need uurimise alla. Otsitakse alternatiivseid seletusi, mille käigus sekkutakse takistavatesse hoiakutesse ning õpitud toimetuleku reeglitesse.

Pere on nagu iga teine süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist. Paari- ja pereteraapias uuritakse omavahelisi suhteid ning elustaadiume ja -sündmusi. Uuritakse peresüsteemi ja toimetulekut takistavaid negatiivsed mustreid. Muutus luuakse läbi läheduse ja turvatunde suurendamise, üksteise kogemuste ja vajaduste mõistmise ning uute oskuste õppimise.

Psühhoanalüütilise lasteteraapia eesmärgiks on laste ja noorukite enesetunde, käitumise ja suhteid mõjutavate emotsioonide ning motiivide mõistmine sisekonfliktide ja kaitsemehhanismide lahtimõtestamise kaudu. See aitab last ja noorukit mõista ka tema vanemal. Terapeut kohtub lapsega valdavalt individuaalselt, väiksemate laste puhul koos vanematega.

Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma sisemaailma ja lahendada tema jaoks esile kerkinud probleeme. Theraplay keskendub siin-ja-praegu positiivse kogemuse pakkumisele, suurendades nii vanema enesetõhusust kui ka lapse peamisi psühholoogilisi vajadusi. Theraplay põhineb vanema ja lapse vahelisel kiindumussuhtel ja arendab nelja lapse jaoks olulist valdkonda: emotsionaalse kontakti hoidmine, piiridest kinnipidamine, väljakutsetega hakkamasaamine ning füüsilise hoolitsuse vastuvõtmine.

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

Tegevusteraapia 

Tegevusterapeut on spetsialist, kes omab kõrgharidust tegevusteraapia erialal.
Tegevusterapeut hindab kliendi tegevusvõime tugevaid külgi ja piiravaid tegureid
ning koostab vastavalt sellele teraapiaplaani. Tegevusteraapias edendatakse kliendi
tervist ja heaolu läbi tegevuste. Arendatakse kliendi võimeid ja oskusi
(kognitiivseid, psühhosotsiaalseid, sensomotoorseid), et suurendada tema
iseseisvust talle olulistes igapäevaelu tegevustes ja rollides. Lisaks annab tegevusterapeut soovitusi, kuidas kohandada tegevusi ja keskkonda nii, et need toetaksid edukat
toimetulekut. Tegevusterapeut teeb koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning
teiste erialaspetsialistidega.

Eripedagoogiline nõustamine

Eripedagoogilise nõustamise eesmärgiks on lapse ja noore õppetegevuse toetamine ning õpioskuste arendamine erinevates valdkondades (lasteaed, kool, kodu). Eripedagoog-nõustaja hindab lapse ja noore arengutaset ja psüühilisi protsesse (taju, mälu, mõtlemisprotsessid, tähelepanu ja keskendumine, silma-käe koostöö, sotsiaalsed ja kommunikatiivsed oskused). Ta kaardistab lapse ja noore võimalikud erisused, valib sobiva metoodika ja toetab lapse ja noore arengut ning toimetulekut, arvestades sealjuures õppekava nõuetega ja tehes koostööd vanemate, õpetajate ja teiste erialaspetsialistidega.

Eripedagoog

Kogemusnõustamine

Kogemusnõustamine on toetamise viis, kus inimene, kellel on konkreetse haiguse või elukriisi läbimise isiklik taastumiskogemus ja kes on läbinud väljaõppe, jagab oma teadmisi, oskusi ja pakub emotsionaalset tuge sarnase kogemusega inimesele. Kogemusnõustamine annab raskustesse sattunud inimesele võimaluse väljendada enda läbielamisi ja leida üles iseenda ressursid. Kogemusnõustamise eesmärgiks on inimese toimetuleku toetamine, motivatsiooni ja enesekindluse suurendamine ning lahendusele suunamine. Kogemusnõustamise teenust pakume teemade puhul nagu: tervislik eluviis, tervislik liikumine ja toitumine, elukriisid, tööstress, läbipõlemine, meeleoluhäired, ärevushäired, unehäired, krooniline valu.

Karjäärinõustamine

Karjäärinõustaja toetab nii noori kui juba töötavaid inimesi õpingute ja tööga seotud karjääriotsuste tegemisel ning elluviimisel. Karjäärinõustaja aitab välja selgitada huvipakkuvad tegevusvaldkonnad, hinnata nende sobivust ning analüüsida hariduse, tööturu võimalusi. Karjäärinõustaja kasutab erinevaid nõustamistehnikaid ja küsimustikke, et tõsta teadlikkust iseendast, leida üles enda ressursid ja suurendada seeläbi enesekindlust, teha oma tööeluga seotud lühi- ja pikaajalisi plaane ja otsuseid, kavandada tegevusi oma eesmärkide saavutamiseks.

Karjäärinõustamine

Tööpsühholoogi vastuvõtt

Täiskasvanud inimene viibib suure osa päevast tööl ning töökeskkonnal on tema tervisele oluline mõju. Tööpsühholoog nõustab inimest, kuidas tööelus hoida oma vaimset tervist ja ennetada sellega seonduvaid probleeme, sh kuidas jõustada töötaja töövõimet ja parandada tööga rahulolu. Nõustamisel uuritakse tegureid, mis põhjustab tööalast stressi ning otsitakse nende mõju vähendamise võimalusi töökeskkonnas. Koostöös psühholoogiga leitakse üles kliendi ressursid ja sobivad lahendused. Tööpsühholoog tegeleb motivatsiooni ja enesearengu teemadega, konfliktide ja probleemide lahendamisega, töö- ja pereelu tasakaalu leidmisega, kriisiolukordadega, suurenenud pinge ja ärevusega, alanenud meeleoluga, läbipõlemisega jms.

Tööpsühholoogi konsultatsioon organisatsioonile

Tänapäeva töö iseloom on liikunud füüsiliselt töölt vaimsele ja tekitab töötajatele üha enam vaimseid pingeid. Psühhosotsiaalseid ohutegureid on teaduskirjanduses leitud olevat 30-120. Ohutegurite pikaajaline kogemine põhjustab tööstressi, mis on kogum emotsionaalsetest, kognitiivsetest, käitumuslikest ja füsioloogilistest reaktsioonidest, mida kutsuvad esile töökorraldus, töökeskkonna tingimused, kommunikatsioon, töötajate subjektiivsed tegurid. Ettevõttele tähendab see rohkem haiguslehti, tööõnnetusi, tööjõuvoolavust, probleeme kvaliteedist, alanenud tootlikkust. Ettevõttel on riskianalüüsi raames kohustus hinnata töötajate psühhosotsiaalseid ohutegureid ja rakendada nende tarbeks abinõusid. Tööpsühholoog tegeleb töökeskkonna psühholoogiliste riskitegurite hindamise ja maandamisega. Tööpsühholoog kasutab probleemide tuvastamiseks vaatlust, küsimustikke, intervjuusid, analüüsib mitmesuguseid andmeid ja koostab tegevuskava psühhosotsiaalsete ohtude ennetamiseks ja vähendamiseks. Sagedamini sisaldab tegevuskava töökorralduse ja juhtimisega seotud tegevusi ning tegevusi töötajate psühholoogilise toimetuleku parandamiseks.

Scroll to Top