Kliinilise psühholoogi vastuvõtt lastele, noortele ja täiskasvanutele

Kliiniline psühholoog on lisaks magistrikraadile psühholoogia erialal läbinud kindlas mahus kliinilise psühholoogia alaseid täiendkoolitusi, töötanud aasta jooksul haiglas või ambulatoorses üksuses kliinilise psühholoogi juhendamisel ja omandanud kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse. Kliiniline psühholoog tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravi ja ennetamisega. Esmase konsultatsiooni käigus kaardistatakse hetkeolukord ja hinnatakse kliendi vaimset seisundit (vaatlus, intervjuu, enesekohased skaalad ja küsimustikud), vajadusel planeeritakse täpsustavad psühholoogilised uuringud (isiksuse uuring, kognitiivsete funktsioonide uuring) ja koostatakse edasine raviplaan. Kliiniline psühholoog teeb koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega.

Vaimsete ehk kognitiivsete võimete profiili hindamiseks kasutatame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel Wechsleri Intelligentsusskaalat, lastel ja noortel WISC-V ning täiskasvanutel WAIS-III testipatareid. Lisaks kasutame spetsiifilisi neuropsühholoogilisi üksikteste, et hinnata tähelepanu, mälu, täidesaatvate võimete, nägemis- ja ruumitaju, keeleliste võimete ja käeliste oskuste taset ning funktsioneerimist.

Isiksuseomaduste hindamiseks lastel ja noortel kasutame kliinilist intervjuud, vaatlusmeetodit, temperamendi skaalat ja isiksuseomaduste küsimustikku. Täiskasvanutel kasutame isiksuseomaduste hindamiseks enesekohaseid teste (nt SNAP-2) ja struktureeritud ning pool-struktureeritud intervjuud (nt IPDE-ICD-10, STiP-5).

Autismispektri häire hindamiseks kasutame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel ADOS-2 testipatareid.

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia 

Psühholoogiline nõustamine on abiks igapäevaelus ettetulevate murede ja probleemide korral, mis ei vaja otseselt tablettravi ega psühhoteraapiat. Nõustamise eesmärk on aidata probleeme lahendada, ennetada probleemide süvenemist, leevendada pingeid ja toetada inimest talle oluliste eesmärkide saavutamisel. Peamised teemad, millega psühholoogi juurde pöördutakse on suhtlemisraskused, stress, häiritud une- ja toitumisrežiim, peavalu, raskused tööl või õppetöös, madal enesehinnang, motivatsiooni puudumine, kohanemisraskused, haigestumine tõsisesse haigusesse, mure enda või lähedase pärast jms. 

Psühhoteraapia on struktureeritud protsess, mille eesmärgiks on leevendada väljakujunenud sümptomeid, muuta häirinud käitumis- ja mõtteviise ning edendada isiksuslikku küpsust ja heaolu. Meetodid ja tehnikad, mida selleks kasutatakse, sõltuvad väljaõppepõhisest psühhoteraapia koolkonnast.

Dialektiline käitumisteraapia ühendab standardse kognitiiv- ja käitumisteraapia tehnikaid distressitaluvuse, emotsioonide reguleerimise, kesktee valimise ja teadveloleku oskuste kontseptsioonidega. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil tundma õppida vallandajad, mis põhjustavad temas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ja õppida funktsionaalsemaid käitumisviise. Dialektiline käitumisteraapia on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kel esineb olulisi raskusi emotsioonide reguleerimisel. Antud teraapialiik on teaduslikult tõestatud kõige efektiivsem meetod suitsidaalsete ja ennastkahjustavate klientide raviks.

Kognitiiv- ja käitumisteraapia põhjal on mõtted, tunded ja käitumine omavahel seotud ning muutus ühes põhjustab muutuse ka teistes. Halb enesetunne ja toimetulekuraskused on põhjustatud negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Kognitiiv- ja käitumisteraapia keskendub probleeme säilitavale teguritele. Teraapias tehakse kindlaks toimetulekut takistavad mõttemustrid ja käitumisviisid ning seatakse need uurimise alla. Otsitakse alternatiivseid seletusi, mille käigus sekkutakse takistavatesse hoiakutesse ning õpitud toimetuleku reeglitesse.

Pere on nagu iga teine süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist. Paari- ja pereteraapias uuritakse omavahelisi suhteid ning elustaadiume ja -sündmusi. Uuritakse peresüsteemi ja toimetulekut takistavaid negatiivsed mustreid. Muutus luuakse läbi läheduse ja turvatunde suurendamise, üksteise kogemuste ja vajaduste mõistmise ning uute oskuste õppimise.

Psühhoanalüütilise lasteteraapia eesmärgiks on laste ja noorukite enesetunde, käitumise ja suhteid mõjutavate emotsioonide ning motiivide mõistmine sisekonfliktide ja kaitsemehhanismide lahtimõtestamise kaudu. See aitab last ja noorukit mõista ka tema vanemal. Terapeut kohtub lapsega valdavalt individuaalselt, väiksemate laste puhul koos vanematega.

Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma sisemaailma ja lahendada tema jaoks esile kerkinud probleeme. Theraplay keskendub siin-ja-praegu positiivse kogemuse pakkumisele, suurendades nii vanema enesetõhusust kui ka lapse peamisi psühholoogilisi vajadusi. Theraplay põhineb vanema ja lapse vahelisel kiindumussuhtel ja arendab nelja lapse jaoks olulist valdkonda: emotsionaalse kontakti hoidmine, piiridest kinnipidamine, väljakutsetega hakkamasaamine ning füüsilise hoolitsuse vastuvõtmine.

Anna Maria Sepp

Anna Maria Sepp

Kliiniline psühholoog väljaõppes
Töötab noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise

Anneliis Tali

Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline neuropsühholoog, töö- ja organisatsioonipsühholoog
Töötab laste, noorte, täiskasvanute ja organisatsioonidega
Töökeeled: eesti, inglise

Hedvig Lillo

Kliiniline psühholoog väljaõppes
Ajutiselt vastuvõttu ei toimu

Helen Tuulik

Kliiniline psühholoog, karjäärinõustaja
Töötab noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise

Riin Luts

Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, pereterapeut
Töötab laste, noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise

Sandra Vetik

Kliiniline psühholoog väljaõppes
Töötab laste, noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise

Scroll to Top