Kliinilise psühholoogi vastuvõtt - AT Praksis

Kliinilise psühholoogi vastuvõtt lastele, noortele ja täiskasvanutele

Kliiniline psühholoog on lisaks magistrikraadile psühholoogia erialal läbinud kindlas mahus kliinilise psühholoogia alaseid täiendkoolitusi, töötanud aasta jooksul haiglas või ambulatoorses üksuses kliinilise psühholoogi juhendamisel ja omandanud kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse. Kliiniline psühholoog tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravi ja ennetamisega. Esmase konsultatsiooni käigus kaardistatakse hetkeolukord ja hinnatakse kliendi vaimset seisundit (vaatlus, intervjuu, enesekohased skaalad ja küsimustikud), vajadusel planeeritakse täpsustavad psühholoogilised uuringud (isiksuse uuring, kognitiivsete funktsioonide uuring) ja koostatakse edasine raviplaan. Kliiniline psühholoog teeb koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega.

Kognitiivsete funktsioonide uuring

Vaimsete ehk kognitiivsete võimete profiili hindamiseks kasutatame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel Wechsleri Intelligentsusskaalat, lastel ja noortel WISC-V ning täiskasvanutel WAIS-III testipatareid. Lisaks kasutame spetsiifilisi neuropsühholoogilisi üksikteste, et hinnata tähelepanu, mälu, täidesaatvate võimete, nägemis- ja ruumitaju, keeleliste võimete ja käeliste oskuste taset ning funktsioneerimist.

Isiksuse uuring

Isiksuseomaduste hindamiseks lastel ja noortel kasutame kliinilist intervjuud, vaatlusmeetodit, temperamendi skaalat ja isiksuseomaduste küsimustikku. Täiskasvanutel kasutame isiksuseomaduste hindamiseks enesekohaseid teste (nt SNAP-2) ja struktureeritud ning pool-struktureeritud intervjuud (nt IPDE-ICD-10, STiP-5).

Autismispektri häire sümptomaatikat hindav uuring

Autismispektri häire hindamiseks kasutame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel ADOS-2 testipatareid.

Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia

Psühholoogiline nõustamine on abiks igapäevaelus ettetulevate murede ja probleemide korral, mis ei vaja otseselt tablettravi ega psühhoteraapiat. Nõustamise eesmärk on aidata probleeme lahendada, ennetada probleemide süvenemist, leevendada pingeid ja toetada inimest talle oluliste eesmärkide saavutamisel. Peamised teemad, millega psühholoogi juurde pöördutakse on suhtlemisraskused, stress, häiritud une- ja toitumisrežiim, peavalu, raskused tööl või õppetöös, madal enesehinnang, motivatsiooni puudumine, kohanemisraskused, haigestumine tõsisesse haigusesse, mure enda või lähedase pärast jms.

Psühhoteraapia on struktureeritud protsess, mille eesmärgiks on leevendada väljakujunenud sümptomeid, muuta häirinud käitumis- ja mõtteviise ning edendada isiksuslikku küpsust ja heaolu. Meetodid ja tehnikad, mida selleks kasutatakse, sõltuvad väljaõppepõhisest psühhoteraapia koolkonnast.

Dialektiline käitumisteraapia

Dialektiline käitumisteraapia ühendab standardse kognitiiv- ja käitumisteraapia tehnikaid distressitaluvuse, emotsioonide reguleerimise, kesktee valimise ja teadveloleku oskuste kontseptsioonidega. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil tundma õppida vallandajad, mis põhjustavad temas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ja õppida funktsionaalsemaid käitumisviise. Dialektiline käitumisteraapia on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kel esineb olulisi raskusi emotsioonide reguleerimisel. Antud teraapialiik on teaduslikult tõestatud kõige efektiivsem meetod suitsidaalsete ja ennastkahjustavate klientide raviks.

Kognitiiv- ja käitumisteraapia

Kognitiiv- ja käitumisteraapia põhjal on mõtted, tunded ja käitumine omavahel seotud ning muutus ühes põhjustab muutuse ka teistes. Halb enesetunne ja toimetulekuraskused on põhjustatud negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Kognitiiv- ja käitumisteraapia keskendub probleeme säilitavale teguritele. Teraapias tehakse kindlaks toimetulekut takistavad mõttemustrid ja käitumisviisid ning seatakse need uurimise alla. Otsitakse alternatiivseid seletusi, mille käigus sekkutakse takistavatesse hoiakutesse ning õpitud toimetuleku reeglitesse.

Motiveeriv intervjueerimine

Motiveeriv intervjueerimine põhineb Carl Rogers’i kliendikesksel lähenemisel, mis on suunatud inimese käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele.

Paari- ja pereteraapia

Pere on nagu iga teine süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist. Paari- ja pereteraapias uuritakse omavahelisi suhteid ning elustaadiume ja -sündmusi. Uuritakse peresüsteemi ja toimetulekut takistavaid negatiivsed mustreid. Muutus luuakse läbi läheduse ja turvatunde suurendamise, üksteise kogemuste ja vajaduste mõistmise ning uute oskuste õppimise.

Psühhoanalüütiline lasteteraapia

Psühhoanalüütilise lasteteraapia eesmärgiks on laste ja noorukite enesetunde, käitumise ja suhteid mõjutavate emotsioonide ning motiivide mõistmine sisekonfliktide ja kaitsemehhanismide lahtimõtestamise kaudu. See aitab last ja noorukit mõista ka tema vanemal. Terapeut kohtub lapsega valdavalt individuaalselt, väiksemate laste puhul koos vanematega.

Spordi- ja sooritusalane nõustamine

Spordi- ja sooritusalase nõustamise fookuseks on sportlase/harrastaja/treeneri/lapsevanema, aga ka sooritusele suunatud professioonide nagu muusiku/näitleja/ametniku/juhi potentsiaali realiseerimine ja eesmärkide saavutamine olukordades, kus oodatakse suurepäraseid tulemusi ja sooritatakse pinge all. Silmapaistvate tulemuste saavutamiseks on kehaliste võimete kõrval vaja arendada ka psühholoogilisi oskusi. Nõustamisel ei keskenduta pelgalt takistuste kõrvaldamisele ja probleemide lahendamisele, vaid toetatakse muuhulgas ka inimese vaimset heaolu ja õpitakse erinevaid psühholoogilisi oskusi nagu säilenõtkuse ja keskendumisvõime arendamine, enesejuhtimis- ja emotsioonide reguleerimise oskusi, olemasolevate ressursside aktiveerimist ja tugevuste efektiivsemat rakendamist.

Theraplay

Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma sisemaailma ja lahendada tema jaoks esile kerkinud probleeme. Theraplay keskendub siin-ja-praegu positiivse kogemuse pakkumisele, suurendades nii vanema enesetõhusust kui ka lapse peamisi psühholoogilisi vajadusi. Theraplay põhineb vanema ja lapse vahelisel kiindumussuhtel ja arendab nelja lapse jaoks olulist valdkonda: emotsionaalse kontakti hoidmine, piiridest kinnipidamine, väljakutsetega hakkamasaamine ning füüsilise hoolitsuse vastuvõtmine.

Tunnetekeskne paariteraapia

Õnnetunnet pakkuv paarisuhe põhineb üksteise märkamisel, toetuse pakkumisel ja läheduse hoidmisel. Toimiv paarisuhe on vaimse heaolu allikas, mis kaitseb vaimse tervise probleemide eest ja loob hea pinnase, et ka muud tähtsad ülesanded elus õnnestuksid. Tunnetekeskne paariteraapia on tõenduspõhine meetod, kuidas paarisuhtes saada jagu korduvatest tülidest ja eraldatuse tundest. Selle looja dr. Sue Johnson on võrrelnud partnerlust tangoga, kus sujuva ja sünkroniseeritud liikumise nimel peavad partnerid teineteist tunnetama, üksteist usaldama, aktsepteerima ja tegema koostööd. Tunnetekeskne paariteraapia põhineb kiindumussuhte teoorial, mille kohaselt armastus on turvaline emotsionaalne seotus ja selle pinnalt oma partnerile reageerimise viis.