Termineid psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia kasutatakse igapäevases kõnepruugis sageli sünonüümidena, kuid need ei tähenda päris sama. Mõlemad on vestlusel põhinevad tõenduspõhised abivormid, mis võivad aidata leevendada psühholoogilisi raskusi ja parandada toimetulekut. Nende eesmärgid, ulatus, kestus ja kasutatavad meetodid on aga erinevad. Nende erinevuste mõistmine aitab valida abi, mis sobib kõige paremini just sinu vajadustega.
Psühholoogiline nõustamine
Psühholoogiline nõustamine keskendub tavaliselt konkreetsele murele või elusituatsioonile, näiteks tööstressile, elumuutusele, suhteraskustele või olulise otsuse tegemisele. Sageli on see lühiajalisem kui psühhoteraapia ning selle eesmärk on toetada inimese toimetulekut, aidata olukorda paremini mõista ja leida praktilisi lahendusi.
Nõustaja aitab struktureerida mõtteid, vaadata olukorda erinevatest vaatenurkadest ning leida inimesele sobivaid toimetulekuviise. Psühholoogiline nõustamine võib olla sobiv valik siis, kui mure on suhteliselt selgelt piiritletud või inimene vajab tuge keerulise eluperioodiga kohanemisel. Sellest saab pikemalt lugeda lehelt psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia.
Psühhoteraapia
Psühhoteraapia on struktureeritud psühholoogiline ravimeetod, mille eesmärk on aidata inimesel mõista ja muuta psühholoogilisi raskusi alal hoidvaid mõtte-, tunde- ja käitumismustreid. Seda kasutatakse nii diagnoositud psüühikahäirete (näiteks depressiooni, ärevushäirete või traumajärgse stressihäire) ravis kui ka teiste püsivamate psühholoogiliste raskuste korral.
Psühhoteraapia kestus sõltub inimese vajadustest, teraapia eesmärkidest ja valitud ravimeetodist. Mõni teraapia on lühiajaline ja eesmärgistatud, teine võib kesta kauem. Levinud psühhoteraapia meetodid on näiteks kognitiiv-käitumisteraapia (KKT), psühhodünaamiline teraapia ja dialektiline käitumisteraapia (DKT). Viimasest saab pikemalt lugeda artiklist dialektiline käitumisteraapia — mis see on ja kellele sobib.
Peamised erinevused
Kestus
Psühholoogiline nõustamine on sageli lühiajalisem ning keskendub enamasti konkreetse mure või elusituatsiooni lahendamisele. Psühhoteraapia võib olla nii lühi- kui ka pikaajaline, sõltuvalt inimese vajadustest, teraapia eesmärkidest ja kasutatavast meetodist. Mõlemal juhul lepitakse kohtumiste sagedus ja eeldatav kestus kokku koostöös spetsialistiga ning neid hinnatakse teraapia käigus regulaarselt.
Sügavus
Psühholoogiline nõustamine keskendub enamasti konkreetsele praegusele murele ja toimetuleku parandamisele. Psühhoteraapia eesmärk on seevastu põhjalikumalt mõista ja muuta psühholoogilisi raskusi alal hoidvaid mõtte-, tunde- ja käitumismustreid. Mõne teraapiameetodi puhul käsitletakse rohkem varasemaid kogemusi, teised keskenduvad peamiselt sellele, kuidas neid mustreid muuta olevikus.
Kes viib läbi?
Psühholoogilist nõustamist võivad pakkuda psühholoogid ja teised vastava väljaõppega nõustajad. Psühhoteraapiat viivad läbi spetsialistid, kes on läbinud kindla psühhoteraapia meetodi mitmeaastase väljaõppe ja juhendatud praktika. Eestis on selleks sageli kliinilised psühholoogid või psühhiaatrid, kuid psühhoteraapia väljaõppe võivad olla omandanud ka teised tervishoiuspetsialistid vastavalt oma pädevusele.
Sobivus
Kui mure on selgelt piiritletud ja seotud konkreetse elusituatsiooniga, võib psühholoogiline nõustamine olla sobiv valik. Kui raskused on kestnud pikemat aega, kipuvad korduma või on seotud psüühikahäire, trauma või püsivate mõtte-, tunde- ja käitumismustritega, võib sobivam olla psühhoteraapia. Lõpliku soovituse aitab anda spetsialist pärast inimese olukorra hindamist.
Kuidas need omavahel seotud on?
Praktikas ei ole piir psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia vahel alati selge. Nõustamise käigus võib selguda, et raskused on püsivamad või ulatuslikumad, kui esialgu arvati, ning spetsialist võib soovitada psühhoteraapiat. Samal ajal kasutatakse ka psühhoteraapias sageli praktilisi nõustamise ja probleemilahenduse võtteid. Need kaks lähenemist ei ole vastandid, vaid võivad teineteist täiendada ning neid valitakse inimese vajaduste ja ravi eesmärkide järgi.
Kumba valida, kui ei ole kindel?
Kui kahtled, ei pea sa enne esimest kohtumist ise otsustama, kas vajad psühholoogilist nõustamist või psühhoteraapiat. Esimesel vastuvõtul hindab spetsialist sinu muret, eesmärke ja abivajadust ning aitab koos sinuga otsustada, kas sobivam on lühem nõustamisprotsess või psühhoteraapia. Vajadusel võib raviplaani ka protsessi käigus kohandada. Selle kohta saab lähemalt lugeda artiklist kuidas valida endale sobiv psühholoog ja kliinilise psühholoogi vastuvõtu lehelt.
Näide igapäevaelust
Oletame, et inimene pöördub vastuvõtule tööstressi tõttu, mis on tekkinud pärast uuel ametikohal alustamist. Kui mure on seotud konkreetse elusituatsiooniga ja inimesel ei esine muid püsivaid psühholoogilisi raskusi, võib psühholoogilisest nõustamisest piisata, et olukorda paremini mõista ning leida sobivad toimetulekuviisid.
Kui aga vestluse käigus selgub, et sarnased raskused on kordunud erinevates eluolukordades või kestnud pikemat aega, võib see viidata püsivamatele mõtte-, tunde- või käitumismustritele. Sellisel juhul võib spetsialist soovitada psühhoteraapiat, et nende mustritega põhjalikumalt töötada.
Kuidas ravi tulemuslikkust hinnata
Nii psühholoogilise nõustamise kui ka psühhoteraapia puhul on oluline aeg-ajalt koos spetsialistiga hinnata, kas protsess liigub seatud eesmärkide suunas. Muutused ei pea olema kiired, kuid aja jooksul võiks märgata paranemist sümptomites, toimetulekus või enesetundes ning seda, et kohtumistel õpitu aitab ka igapäevaelus. Mõnikord tähendab edasiminek uut arusaama oma raskustest, mõnikord aga konkreetsete oskuste omandamist ja harjutamist.
Mida ütlevad terviseorganisatsioonid?
Suurbritannia riiklik tervishoiusüsteem (NHS) soovitab valida psühholoogilise sekkumise inimese sümptomite, nende kestuse ja raskusastme põhjal. Sõltuvalt olukorrast võib sobivaks osutuda nii psühholoogiline nõustamine kui ka erinevad tõenduspõhised psühhoteraapiad, näiteks kognitiiv-käitumisteraapia (KKT) (NHS, Counselling). Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) rõhutab, et tõenduspõhised psühholoogilised sekkumised on tõhusad paljude levinud vaimse tervise häirete ravis. Sobiva sekkumise valik sõltub inimese sümptomitest, nende raskusest ja ravi eesmärkidest (WHO, Mental disorders fact sheet).
Kuidas kohtumised praktikas erinevad
Psühholoogilise nõustamise kohtumised keskenduvad enamasti konkreetsele probleemile, selle mõistmisele ja praktiliste toimetulekuviiside leidmisele. Psühhoteraapias pööratakse lisaks tähelepanu ka korduvatele mõtte-, tunde- ja käitumismustritele ning sellele, kuidas neid muuta. Mõne teraapiameetodi puhul käsitletakse rohkem varasemaid kogemusi, teised keskenduvad peamiselt praegustele raskustele ja nende lahendamisele.
Mõlema lähenemise eesmärk on parandada inimese toimetulekut, kuid kasutatavad meetodid, eesmärgid ja protsessi ülesehitus võivad olla erinevad.
Kuidas alustada, kui pole varem kummagagi kokku puutunud?
Kui sul ei ole varasemat kogemust ei psühholoogilise nõustamise ega psühhoteraapiaga, ei pea sa enne vastuvõtu broneerimist ise otsustama, kumb sulle paremini sobib. Piisab, kui kirjeldad oma muret broneerimisel või esimesel kohtumisel. Spetsialist hindab sinu olukorda ning aitab koos sinuga valida sobivaima lähenemise.
Mõnikord võib esmase hindamise käigus selguda, et kõige sobivam abi on hoopis mõni muu teenus, näiteks paariteraapia, perenõustamine või mõne teise spetsialisti vastuvõtt. Selline suunamine on tavapärane osa vaimse tervise abist ning aitab leida just sinu vajadustele kõige paremini vastava lahenduse.
Kiireloomuline abi
See artikkel annab üldist teavet ega asenda personaalset hindamist ega ravi. Kui tunned, et oled kriisis või sul tekivad enesevigastamise või enesetapumõtted, otsi abi kohe. Hädaolukorras helista numbril 112. Emotsionaalse toe saamiseks võid pöörduda ka Emotsionaalse toe telefoni Eluliin poole telefonil 655 8088 või vaadata lisainfot nende veebilehelt: https://www.eluliin.ee
Kokkuvõttes
Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia on erinevad, kuid mõlemad on tõenduspõhised viisid vaimse tervise ja toimetuleku toetamiseks. Nõustamine sobib sageli konkreetsete elusituatsioonide ja praktiliste murede lahendamiseks, samas kui psühhoteraapia on näidustatud juhul, kui raskused on püsivamad või vajavad põhjalikumat käsitlust. Sobiv lähenemine sõltub alati inimese olukorrast ja eesmärkidest.
Kõige olulisem ei ole enne esimest kohtumist ise otsustada, kumb variant on “õige”, vaid teha esimene samm ja rääkida oma murest spetsialistiga. Vajadusel aitab spetsialist valida just sulle sobivaima abivormi.
Kui soovid alustada, saad broneerida vastuvõtu aja juba täna.
Korduma kippuvad küsimused
Kas nõustamine ja psühhoteraapia maksavad sama palju?
Mitte alati. Teenuse hind sõltub eelkõige spetsialisti väljaõppest, teenuse sisust, vastuvõtu kestusest ja konkreetse teenuseosutaja hinnakirjast. Täpsed hinnad ja teenuste kirjeldused leiad alati kehtivast hinnakirjast.
Kas psühhoteraapiat saab alustada ilma nõustamiseta?
Jah. Psühhoteraapia alustamiseks ei pea enne läbima psühholoogilist nõustamist. Esimesel vastuvõtul hindab spetsialist sinu olukorda, vajadusi ja eesmärke ning otsustab koos sinuga, kas sobivaim lähenemine on psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia või mõni muu vaimse tervise teenus.
Kui palju kohtumisi psühholoogiline nõustamine tavaliselt hõlmab?
See sõltub mure iseloomust ja inimese eesmärkidest. Sageli piisab mõnest kuni umbes kümnest kohtumisest, kuid vajadusel võib nõustamisprotsess olla ka pikem. Kohtumiste arv lepitakse kokku koos spetsialistiga ning seda hinnatakse protsessi käigus regulaarselt.
Kas psühhoteraapia on mõeldud ainult tõsiste vaimse tervise häirete korral?
Ei. Psühhoteraapiast võib kasu olla nii diagnoositud psüühikahäirete ravis kui ka siis, kui soovid paremini mõista ja muuta korduvaid mõtte-, tunde- või käitumismustreid, parandada toimetulekut või tulla toime keerulise eluperioodiga. Psühhoteraapia ei eelda diagnoosi – sobivuse üle otsustatakse inimese vajaduste ja eesmärkide põhjal.
Kes otsustab, kas vajan psühholoogilistnõustamist või psühhoteraapiat?
Otsus tehakse koos spetsialistiga pärast sinu olukorra, sümptomite, eesmärkide ja abivajaduse hindamist. Esimesel kohtumisel aitab spetsialist selgitada, kas sobivam on psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia või mõni muu vaimse tervise teenus. Vajadusel võib raviplaani ka protsessi käigus muuta.