Enne psühholoogi esimest vastuvõttu tunnevad paljud ärevust või ebakindlust: mis seal toimub, mida küsitakse ja kas pean rääkima kõigest korraga? See on tavapärane reaktsioon uuele olukorrale.
Esimene kohtumine on enamasti rahulikus tempos kulgev vestlus, mille eesmärk on üksteist tundma õppida, mõista pöördumise põhjuseid ning leppida kokku edasised sammud. Tavaliselt ei eeldata, et inimene räägiks esimesel kohtumisel ära kõik olulise.
Alljärgnevalt on kirjeldatud, mis tavaliselt esimesel kohtumisel toimub, kuidas selleks valmistuda ja mida võib oodata järgnevatelt vastuvõttudelt.
Enne vastuvõttu
Sõltuvalt raviasutusest võid enne esimest kohtumist saada täitmiseks lühikese küsimustiku või ankeedi. See aitab spetsialistil saada esmase ülevaate sinu pöördumise põhjusest ja taustast. Kui broneerid aja veebis, võid kirja panna ka lühidalt, mis on peamine mure, millega pöördud. See ei pea olema pikk ega täiuslikult sõnastatud, piisab mõnest lausest.
Eraldi valmistuma ei pea. Ei ole vaja koostada kõnet ega harjutada, mida öelda. Esimene kohtumine annab võimaluse oma muret rahulikus tempos avada ning koos spetsialistiga olukorda paremini mõista.
Kuidas kohtumine tavaliselt kulgeb
Tutvumine ja vastuvõtu põhimõtted
Vastuvõtu alguses tutvustab spetsialist, kuidas kohtumised toimuvad, millised on konfidentsiaalsuse põhimõtted ja kui kaua vastuvõtt tavaliselt kestab. See aitab mõista, mida kohtumiselt oodata.
Sinu loo kuulamine
Suurem osa esimesest kohtumisest on pühendatud sellele, et spetsialist kuulab, mis tõi sind vastuvõtule. Tavaliselt küsitakse praeguse olukorra, sümptomite kestuse, varasemate kogemuste ning seni proovitud toimetulekuviiside või ravi kohta. Kõigest ei pea rääkima korraga, alustada võib sellest, mis tundub sulle kõige olulisem või pakilisem.
Tausta ja konteksti kaardistamine
Vestluse käigus võidakse rääkida ka perekonnast, tööst, tervisest ja igapäevaelust laiemalt. See aitab spetsialistil kujundada tervikliku arusaama sinu olukorrast, mitte keskenduda üksnes sümptomitele.
Esialgne suund ja plaan
Kohtumise lõpus arutatakse tavaliselt võimalikke järgmisi samme. Koos hinnatakse, kas oleks mõistlik jätkata sama spetsialisti juures, kas on vaja täiendavat hindamist või kas sobiks paremini mõni muu spetsialist, näiteks psühhiaater.
Esimesel kohtumisel ei pruugi lõplik plaan veel selguda. Sageli kuluvad esimesed paar kohtumist sellele, et saada olukorrast terviklik ülevaade ja leppida kokku sobiv edasine tegevus.
Mida ei pea esimesel korral tegema
Esimesel kohtumisel ei pea kohe otsustama pikaajalise teraapia kasuks. Samuti ei pea rääkima teemadest, mille käsitlemiseks sa ei tunne end veel valmis olevat. Kui kohtumise ajal tekivad emotsioonid või pisarad, ei ole põhjust selle pärast muretseda, see on paljude inimeste jaoks loomulik reaktsioon ning spetsialist on harjunud erinevate emotsionaalsete reaktsioonidega.
Kui kaua esimene vastuvõtt kestab
Esimene kohtumine kestab tavaliselt 45–60 minutit, olenevalt spetsialistist ja teenusest. Teenuste kestuse ja hindade kohta leiad täpsema teabe vaimse tervise teenuste hinnakirjast.
Mida täpsemalt esimesel kohtumisel küsitakse
Küsimused sõltuvad nii spetsialisti tööviisist kui ka pöördumise põhjusest, kuid sageli räägitakse praegusest olukorrast, sümptomite algusest ja kestusest ning nende mõjust unele, söömisele, tööle või õpingutele ja igapäevaelule. Samuti võidakse küsida varasemate kogemuste kohta teraapia, nõustamise või ravimraviga ning töö, õpingute, perekonna ja üldise tervise kohta.
Kõigile küsimustele ei pea vastama üksikasjalikult. Kui mõni teema tundub liiga raske või sa ei ole valmis sellest veel rääkima, võid seda julgelt öelda, näiteks: „Sellest ma ei soovi praegu rääkida.” Spetsialist austab seda piiri ja arvestab sinu valmisolekuga.
Kas esimesel korral saab kohe diagnoosi
Mitte alati. Mõnel juhul võib olukord olla piisavalt selge juba esimesel kohtumisel, kuid sageli kujuneb täpsem hinnang välja mitme kohtumise jooksul. Vajaduse korral kasutatakse hindamise täpsustamiseks standardiseeritud küsimustikke, teste või teisi kliinilisi hindamismeetodeid.
Kliiniline psühholoog teeb diagnostilist hindamist kliinilise intervjuu, vaatluse ja vajaduse korral standardiseeritud hindamismeetodite abil. Selle kohta saad täpsemalt lugeda artiklis kliiniline psühholoog — kes see on ja millal tema poole pöörduda.
Mis siis, kui spetsialist ei tundu sobiv?
Selline tunne võib tekkida ja see on täiesti mõistetav. Usalduslik koostöösuhe spetsialistiga on üks oluline teraapia tulemuslikkust mõjutav tegur. Kui tunned pärast esimest kohtumist, et sa ei tunne end spetsialistiga mugavalt või koostöö ei tundu sulle sobiv, on igati põhjendatud kaaluda teise spetsialisti poole pöördumist. Vihjeid sobiva spetsialisti leidmiseks leiad artiklist kuidas valida endale sobiv psühholoog.
Kuidas end vastuvõtuks vaimselt ette valmistada
Kasulik on enne kohtumist mõelda, mis sind praegu kõige rohkem muretseb, kuid see ei pea olema lõplik nimekiri. Mõni inimene paneb olulised märksõnad enne vastuvõttu kirja, et vestluse käigus midagi olulist ei ununeks. Teised eelistavad tulla ilma ettevalmistuseta ja lasevad vestlusel loomulikult kulgeda. Mõlemad lähenemised on täiesti sobivad, oluline on valida see, mis tundub sulle kõige mugavam.
Kui pöördumise põhjus on seotud konkreetse elusündmusega, näiteks lahutuse, leina või töömurega, võib olla kasulik mõelda, millal probleem algas ja kuidas see on aja jooksul muutunud. Kui aga pöördumise ajendiks on üldisem tunne, et „midagi on valesti”, on ka see täiesti piisav lähtekoht vestluse alustamiseks.
Mis juhtub pärast esimest kohtumist?
Esimese kohtumise lõpus arutatakse tavaliselt edasisi samme. Kui koostöö sobib nii sulle kui ka spetsialistile, lepitakse sageli kokku järgmine kohtumine. Mõnel juhul piisab ühest või paarist kohtumisest, et saada vajalikku nõustamist või leida lahendus konkreetsele murele. Teistel juhtudel kujuneb sellest pikem raviprotsess või teraapia.
Kohtumiste sagedus ja edasine plaan sõltuvad sinu mure iseloomust, eesmärkidest ning spetsialisti hinnangust. Need otsused tehakse koostöös sinuga.
Tõenduspõhine lähenemine
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on paljude vaimse tervise probleemide jaoks olemas tõenduspõhised ja tõhusad ravimeetodid. Samas ei saa paljud inimesed vajalikku abi või jõuavad selleni alles pärast pikka viivitust. Abi otsimise edasilükkamist võivad mõjutada näiteks ebakindlus, vaimse tervisega seotud stigma, teadmiste puudumine või teenuste piiratud kättesaadavus (WHO, Mental disorders fact sheet). Esimese kohtumise kulgemise mõistmine võib vähendada ebakindlust ja muuta abi otsimise lihtsamaks.
Kui vastuvõtt toimub veebis
Esimene kohtumine võib toimuda ka videovastuvõtuna. Kohtumise sisu ja eesmärk on samad nagu kohapealsel vastuvõtul, erineb vaid kohtumise vorm.
Enne videovastuvõttu tasub veenduda, et internetiühendus on stabiilne ning sul on võimalik viibida rahulikus ja privaatses ruumis, kus saad rääkida vabalt ja sind ei sega ega kuule teised inimesed.
Kiireloomuline abi
See artikkel kirjeldab, kuidas esimene vastuvõtt tavaliselt kulgeb, ega asenda personaalset hindamist.
Kui tunned, et oled vahetus ohus või sul esinevad enesevigastamise või enesetapumõtted, otsi abi kohe. Võta ühendust Emotsionaalse toe telefoniga Eluliin telefonil 655 8088 või külasta veebilehte https://www.eluliin.ee. Vahetu ohu korral helista numbril 112.
Kokkuvõttes
Esimene vastuvõtt on vestlus, mitte eksam. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid ning sinult ei oodata, et oskaksid oma muret täpselt sõnastada või teaksid juba ette, millist abi vajad. Spetsialisti roll on aidata sul oma olukorda paremini mõista ja leida sobiv edasine suund.
Kõige olulisem on teha esimene samm ja tulla vastuvõtule. Kui oled selleks valmis, saad broneerida vastuvõtu aja juba täna.
Korduma kippuvad küsimused
Kui kaua kestab esimene vastuvõtt?
Esimene vastuvõtt kestab tavaliselt 45–60 minutit, olenevalt spetsialistist ja valitud teenusest.
Kas pean enne kohtumist midagi kirjutama või ette valmistama?
Ei. See ei ole vajalik, kuid soovi korral võid enne kohtumist mõelda või kirja panna, mis sind praegu kõige rohkem muretseb. See võib aidata vestlust alustada, kuid ei ole vastuvõtu eelduseks.
Kas esimesel kohtumisel peab rääkima kõigest?
Ei. Piisab sellest, millest tunned end valmis rääkima. Vajaduse korral saab ülejäänud teemasid käsitleda järgmistel kohtumistel.
Mis saab, kui esimene spetsialist ei tundu sobiv?
See võib juhtuda ja on täiesti mõistetav. Kui tunned pärast esimest kohtumist, et koostöö ei tundu sulle sobiv, võid seda spetsialistiga arutada või soovi korral pöörduda teise spetsialisti poole. Sobiva spetsialisti leidmine on vaimse tervise abi otsimise loomulik osa.
Kas järgmised vastuvõtud on samasugused?
Mitte päris. Esimene vastuvõtt keskendub enamasti tutvumisele, olukorra hindamisele ja eesmärkide täpsustamisele. Järgnevatel kohtumistel keskendutakse tavaliselt rohkem kokkulepitud eesmärkidele ja nende saavutamiseks vajalikele tegevustele. Mõnel juhul võib hindamine jätkuda ka järgmiste kohtumiste jooksul.