Kui otsid abi vaimse tervise mure korral, tekib sageli küsimus: kas pöörduda psühholoogi, kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri poole? Nimetused kõlavad sarnaselt, kuid nende taga on erinev haridus, erinevad töömeetodid ja erinev roll vaimse tervise hindamisel ning ravis. Esmane valik ei pea olema täiuslik – vajadusel suunab spetsialist edasi just sellise abi juurde, mis sinu olukorrale kõige paremini sobib.
Vaatame lähemalt, millega iga spetsialist tegeleb ja millal tasub kelle poole pöörduda.
Psühholoog
Psühholoog on omandanud kõrghariduse psühholoogias ning tegeleb inimese mõtlemise, tunnete ja käitumise mõistmisega. Psühholoog võib pakkuda nõustamist, psühholoogilist hindamist ja tuge erinevate eluliste raskuste korral. Eestis ei tähenda psühholoogi nimetus aga automaatselt, et tegemist on kliinilise psühholoogi kutsega spetsialistiga.
Psühholoogid töötavad väga erinevates valdkondades, näiteks hariduses, organisatsioonides, tervishoius ja erapraksistes. Nende töö sisu sõltub väljaõppest ja spetsialiseerumisest. Kui soovid paremini mõista oma mõtteid, tundeid ja käitumist või vajad tuge igapäevaste raskuste, elumuutuste või suhteprobleemidega toimetulekul, võib psühholoog olla sobiv esimene kontakt.
Kliiniline psühholoog
Kliiniline psühholoog on läbinud kliinilise psühholoogia erialase väljaõppe ning tegeleb vaimse tervise häirete hindamise, diagnostilise hindamise ja psühholoogilise raviga. Ta kasutab tõenduspõhiseid hindamis- ja ravimeetodeid ning võib koostada psühholoogilise hinnangu, mida kasutatakse vajadusel ravi planeerimisel koostöös psühhiaatri või teiste tervishoiuspetsialistidega.
Kui sümptomid on kestnud pikemat aega, mõjutavad igapäevast toimetulekut või kahtlustad näiteks ärevushäiret, depressiooni või traumajärgset stressihäiret, on kliinilise psühholoogi poole pöördumine sageli hea esimene samm. Rohkem infot leiab artiklist kliiniline psühholoog — kes see on ja millal tema poole pöörduda.
Psühhoterapeut
Psühhoterapeut on spetsialist, kes on läbinud põhjaliku psühhoteraapia väljaõppe, mis kestab tavaliselt mitu aastat. Psühhoterapeudiks võib saada erineva erialase taustaga spetsialist, sageli psühholoog, kliiniline psühholoog või arst. Oluline on, millise psühhoteraapia suuna või meetodi terapeut on omandanud, näiteks kognitiiv-käitumisteraapia, psühhodünaamilise teraapia või dialektilise käitumisteraapia.
Psühhoteraapia koosneb tavaliselt regulaarselt toimuvatest kohtumistest ning selle kestus sõltub inimese vajadustest ja kasutatavast ravimeetodist. Selle eesmärk on aidata mõista ja muuta mõtte-, tunde- ja käitumismustreid ning parandada igapäevast toimetulekut. Kui soovid teha järjepidevat tööd näiteks ärevuse, depressiooni, traumakogemuste või korduvate raskustega, võib psühhoteraapia olla sobiv valik.
Psühhiaater
Psühhiaater on arst, kes on lõpetanud arstiteaduse õpingud ja läbinud psühhiaatria residentuuri. Ta diagnoosib ja ravib psüühikahäireid ning saab vajadusel määrata ravimeid. Paljudel juhtudel teevad psühhiaater ja kliiniline psühholoog või psühhoterapeut omavahel koostööd: ravimid võivad aidata sümptomeid leevendada, samal ajal kui psühhoteraapia toetab püsivamate muutuste saavutamist ja uute toimetulekuoskuste kujunemist.
Kui sümptomid on tugevad või hakkavad oluliselt häirima igapäevast toimetulekut, näiteks püsiv meeleolu langus, tugev ärevus, rasked unehäired või enese kahjustamise mõtted, siis tasub pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Täpsemalt saab lugeda psühhiaatri teenuse lehelt ja psühhiaatri vastuvõtu kohta Tallinnas.
Kuidas otsustada, kelle poole pöörduda
Sa ei pea enne esimest kohtumist täpselt teadma, millise spetsialisti poole pöörduda. Enamik inimesi ei oska ise hinnata, milline abi nende olukorras kõige paremini sobib, ning see on täiesti tavapärane. Vajadusel aitab spetsialist olukorda hinnata ja suunab edasi sobiva abi juurde.
Kui mure on seotud elusündmuste ja igapäevaste väljakutsetega
Näiteks tööstressi, suhteprobleemide või suure elumuutusega, võib sobiv esimene samm olla pöördumine psühholoogi või nõustaja poole.
Kui sümptomid on püsinud pikemat aega ja mõjutavad igapäevaelu
Kui sümptomid ei taandu, häirivad tööl, koolis või kodus toimetulekut või mõjutavad oluliselt enesetunnet, tasub pöörduda kliinilise psühholoogi poole. Kliiniline psühholoog saab olukorda põhjalikult hinnata ja vajadusel soovitada sobivat ravi või suunata edasi teiste spetsialistide juurde.
Kui sümptomid on rasked või kahtlustad, et vajad ravimravi
Sel juhul tasub pöörduda psühhiaatri poole. Psühhiaater saab hinnata sinu seisundit, diagnoosida psüühikahäireid ning vajadusel määrata ravimravi.
Kui sa ei ole kindel, millise spetsialisti poole pöörduda, ei pea sa kartma valet valikut. Vajadusel suunavad vaimse tervise spetsialistid sind edasi just sellise abi juurde, mis sinu vajadustele kõige paremini vastab.
Erapraksises saab psühholoogi, kliinilise psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtule üldjuhul pöörduda ilma saatekirjata. Tervisekassa rahastatud teenuste puhul võivad pöördumise tingimused sõltuda raviasutusest ja teenusest.
Levinud eksiarvamused
“Psühhiaater on ainult raskete haiguste jaoks”
Paljud arvavad, et psühhiaatri poole pöördumine tähendab automaatselt rasket diagnoosi või ravimite määramist. Tegelikult hindab psühhiaater inimese vaimset tervist terviklikult ning aitab otsustada, milline ravi või abi võiks olla kõige sobivam. Vajadusel võib raviplaan sisaldada ravimravi, kuid paljudel juhtudel ei ole ravimeid üldse vaja või kasutatakse neid vaid piiratud aja jooksul.
“Psühholoogi juures käimine tähendab, et ma ei saa ise hakkama”
See on üks levinumaid eksiarvamusi vaimse tervise abi kohta. Psühholoogi poole pöördumine ei ole märk nõrkusest ega sellest, et inimene ei saa ise hakkama. Vastupidi – see näitab valmisolekut oma vaimse tervise eest hoolitseda ja vajadusel professionaalset abi kasutada. Paljud inimesed pöörduvad psühholoogi poole juba varakult, et ennetada probleemide süvenemist ja leida tõhusaid toimetulekuviise.
“Teraapia peab kestma aastaid”
Mitte tingimata. Mõni psühhoteraapia on lühiajaline ja keskendub konkreetsele probleemile, teine võib kesta kauem. Teraapia kestus sõltub inimese vajadustest, eesmärkidest, kasutatavast ravimeetodist ja sellest, kuidas ravi edeneb. Selle üle otsustatakse koostöös spetsialistiga.
Millega igaüks neist tavaliselt aitab
Psühholoog aitab sageli stressi, elumuutuste, kohanemisraskuste ja muude igapäevaelu väljakutsetega toimetulekul.
Kliiniline psühholoog aitab, kui sümptomid vajavad põhjalikumat hindamist, psüühikahäire diagnostilist hindamist või psühholoogilist ravi.
Psühhoterapeut aitab, kui soovid teha järjepidevat tööd ärevuse, depressiooni, traumakogemuste või korduvate mõtte- ja käitumismustritega.
Psühhiaater diagnoosib ja ravib psüühikahäireid ning hindab, kas raviplaanis võiks olla abi ka ravimravist.
Kõige olulisem ei ole valida “täiuslikku” spetsialisti, vaid teha esimene samm abi otsimisel. Vajadusel teevad vaimse tervise spetsialistid omavahel koostööd ja aitavad leida just sinu vajadustele sobiva ravitee.
Mida rahvusvahelised terviseorganisatsioonid soovitavad
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on ärevus- ja depressioonihäired ühed kõige levinumad psüühikahäired maailmas. Nende raviks on olemas tõenduspõhised ravivõimalused, sealhulgas psühhoteraapia ja vajadusel ravimravi. Sobiv raviviis sõltub inimese sümptomitest, nende raskusastmest ja individuaalsetest vajadustest (WHO, Mental disorders fact sheet). Suurbritannia tervishoiusüsteem NHS soovitab paljude ärevuse ja depressiooniga seotud vaimse tervise murede korral pöörduda varakult psühholoogilise abi poole. Paljudes Inglismaa piirkondades saab inimene suunata end ise NHS “Talking Therapies” teenusele, ilma et peaks esmalt pöörduma perearsti poole. Keerukamate või raskemate psüühikahäirete korral suunatakse inimene vajadusel edasi eriarsti või spetsialiseeritud vaimse tervise teenuste juurde (NHS, Talking therapies).
Kiireloomuline abi
See artikkel annab üldist teavet ega asenda personaalset hindamist ega ravi. Kui tunned, et sinu olukord on kriitiline, sul on tekkinud enesevigastamise või enesetapumõtted või tunned, et ei suuda enda turvalisust tagada, otsi abi kohe. Helista emotsionaalse toe telefonile 116 123 või hädaolukorras numbril 112.
Kokkuvõttes
Psühholoog, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut ja psühhiaater täidavad erinevaid, kuid sageli üksteist täiendavaid rolle. Sobiva spetsialisti valik sõltub sellest, kas vajad tuge igapäevaelu raskustega toimetulekul, põhjalikumat vaimse tervise hindamist, psühhoteraapiat või ravimravi hindamist. Kui sa ei ole kindel, kelle poole pöörduda, on esimene vastuvõtt hea võimalus olukorda koos spetsialistiga hinnata ja leida sobiv edasine ravitee. Kui soovid abi otsimisega alustada, saad broneerida vastuvõtu aja ja valida endale sobiva spetsialisti.
Korduma kippuvad küsimused
Kas psühholoog ja psühhiaater teevad koostööd?
Jah. Psühhiaater, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut teevad sageli omavahel koostööd, et pakkuda inimesele tema vajadustele kõige paremini sobivat abi. Psühhiaater hindab vajadusel ravimravi ja tegeleb psüühikahäirete meditsiinilise raviga, samal ajal kui kliiniline psühholoog või psühhoterapeut tegeleb psühholoogilise hindamise ja psühhoteraapiaga.
Kas psühholoog saab kirjutada retsepti?
Ei. Psühholoog ega kliiniline psühholoog ei saa ravimeid välja kirjutada. Vajadusel määrab ravimravi arst, näiteks psühhiaater.
Kas pean kõigepealt käima psühholoogi juures, enne kui saan psühhiaatri juurde minna?
Ei. Kui pöördud erapraksisesse, võid valida otse selle spetsialisti, kes tundub sinu olukorrale kõige sobivam. Kui selgub, et vajad teistsugust abi, suunab spetsialist sind vajadusel edasi.
Mis vahe on psühhoterapeudil ja nõustajal?
Psühhoterapeut on läbinud põhjaliku psühhoteraapia väljaõppe ning kasutab tõenduspõhiseid teraapiameetodeid vaimse tervise probleemide ja püsivamate mõtte-, tunde- või käitumismustritega töötamiseks. Nõustamine keskendub tavaliselt konkreetse elulise olukorra, otsuse või raskusega toimetuleku toetamisele. Nii psühhoteraapia kui ka nõustamise kestus sõltub inimese vajadustest ja eesmärkidest.
Kuidas ma tean, kas vajan ravimeid?
Seda hinnatakse psühhiaatri vastuvõtul. Psühhiaater võtab arvesse sinu sümptomeid, nende kestust, raskusastet ja mõju igapäevaelule ning arutab koos sinuga, kas ravimravi võiks olla sobiv osa raviplaanist. Ilma põhjaliku hindamiseta ei ole võimalik seda kindlalt öelda.