Kas sul on viimastel nädalatel olnud raske hommikuti voodist tõusta või tunned end pidevalt ärritununa ja kurnatuna, isegi kui väliselt näib kõik korras? Paljud inimesed mõtlevad, millal psühholoogi poole pöörduda, kuid kahtlevad, kas nende mure on piisavalt tõsine, et abi otsida. Tegelikult ei pea seisund olema kriitiline. Sageli on kasulik pöörduda abi saamiseks juba varem, sest nii on võimalik ennetada raskuste süvenemist ja leida sobiv tugi õigel ajal.
Selles artiklis tutvustame 12 märki, mis võivad viidata sellele, et vestlus psühholoogiga võiks olla järgmine mõistlik samm. Paljud neist kogemustest on aeg-ajalt tuttavad peaaegu kõigile. Oluline on see, kui kaua sümptomid kestavad, kui tugevad need on ja kui palju need mõjutavad sinu igapäevaelu.
Üksik halb päev või stressirohke nädal ei tähenda tingimata, et vajad psühholoogilist abi. Kui sümptomid püsivad, korduvad või hakkavad segama igapäevast elu, tasub aga abi otsimist kaaluda.
Millal psühholoogi poole pöörduda: 12 märki
1. Muretsemine või ärevus, mida on raske kontrollida
Aeg-ajalt murelik olemine on normaalne osa elust. Probleem võib tekkida siis, kui mõtted keerlevad pidevalt halvimate võimalike stsenaariumide ümber ning muretsemist on raske peatada, isegi kui tead, et sinu hirmud ei pruugi tegelikkust peegeldada. Kui selline ärevus hakkab häirima und, keskendumist, tööd või suhteid, tasub kaaluda psühholoogi poole pöördumist.
2. Meeleolu on langenud enam kui paar nädalat
Kurb, tühi või lootusetu tunne, mis püsib nädalaid ega leevene, on üks sagedasemaid põhjuseid, miks inimesed psühholoogi poole pöörduvad. Kui sellega kaasneb huvi või rõõmu kadumine varem meeldinud tegevuste vastu, pidev väsimus või raskused igapäevaste kohustustega toime tulla, tasub kaaluda spetsialisti poole pöördumist.
3. Uni on paigast ära
Uinumisraskused, sage öine ärkamine või vastupidi, tavapärasest oluliselt pikem magamine võivad olla üks vaimse tervise raskuste märk, kuigi neil võib olla ka muid põhjuseid. Kui uneprobleemid kestavad nädalaid ja hakkavad mõjutama keskendumist, meeleolu või igapäevast toimetulekut, tasub nende põhjust spetsialistiga arutada.
4. Suhted on muutunud pingelisemaks
Sagedasemad tülid, tagasitõmbumine lähedastest või tunne, et sind ei mõisteta, võivad olla märk sellest, et stress või vaimne koormus mõjutab suhteid ja igapäevast toimetulekut. Kui need raskused püsivad, võib abi olla vestlusest psühholoogi või vajadusel paariterapeudiga.
5. Töö- või õpivõime on langenud
Kui varem lihtsad töö- või õppeülesanded tunduvad nüüd raskesti tehtavad, tähtaegu jääb vahele või keskendumine hajub pidevalt, tasub mõelda, kas põhjuseks on üksnes ajutine väsimus või vajab olukord põhjalikumat tähelepanu. Kui raskused püsivad ja hakkavad mõjutama igapäevast toimetulekut, võib olla kasulik pöörduda psühholoogi poole.
6. Kehalised sümptomid, millele arst põhjust ei leia
Peavalud, kõhuvalu, lihaspinge või südamekloppimine võivad olla stressi, ärevuse või muu vaimse tervise raskuse kehalised väljendused. Kui perearst on välistanud tõenäolised kehalised põhjused, kuid vaevused püsivad, tasub kaaluda ka vaimse tervise hindamist ja vajadusel pöörduda psühholoogi poole.
7. Alkoholi, toidu või muude harjumuste kasutamine emotsionaalseks toimetulekuks
Kui märkad, et kasutad üha sagedamini alkoholi, toitu, sotsiaalmeediat või muid harjumusi selleks, et leevendada raskeid tundeid või vältida ebameeldivaid mõtteid, võib see olla märk sellest, et emotsioonidega toimetulek vajab rohkem tuge. Psühholoog aitab leida tervislikumaid ja püsivamaid viise keeruliste tunnetega toime tulla.
8. Lein ei leevene ja takistab igapäevaelu
Lein on loomulik reaktsioon kaotusele ning iga inimene kogeb seda omal viisil. Kui lein püsib väga intensiivsena, ei hakka aja jooksul leevenema või takistab oluliselt igapäevast toimetulekut, võib abi olla leinanõustamisest või psühhoteraapiast. Professionaalne tugi aitab leinaga kohaneda ja leida viise, kuidas kaotusega edasi elada.
9. Trauma mõjutab tänast elu
Kui minevikus toimunud raske sündmus kerkib korduvalt meelde, põhjustab hirmu või ärevust, toob kaasa vältimiskäitumise või mõjutab oluliselt igapäevast toimetulekut, tasub pöörduda spetsialisti poole. Kui soovid selle teema kohta rohkem teada, loe meie artiklit traumast taastumise ja EMDR-teraapia kohta.
10. Enesevigastamise või enesetapumõtted
Kui sul tekivad mõtted enda vigastamisest või sellest, et parem oleks mitte elada, vajab see kiiret tähelepanu. Ära jää nende mõtetega üksi ega oota plaanilist vastuvõtuaega. Võta ühendust lähedase, tervishoiutöötaja või kriisiabiga. Kui tunned, et sinu turvalisus on ohus, helista 112. Emotsionaalset tuge saab ka Eluliinilt telefonil 655 8088 või nende veebilehe kaudu: https://www.eluliin.ee
11. Lapse või noore käitumine on muutunud
Lapse või noore äkiline tagasitõmbumine, suurenenud ärrituvus või agressiivsus, kooliprobleemid, unehäired või muud märgatavad käitumise muutused võivad viidata sellele, et ta vajab tuge või põhjalikumat hindamist. Lapsevanem ei pea olukorda üksi lahendama, spetsialistid saavad aidata hinnata, millest muutused võivad olla tingitud, ning toetada nii last kui ka kogu perekonda.
12. Tunne, et “midagi on valesti”, ilma selge põhjuseta
Mõnikord ei oska inimene oma enesetunnet täpselt kirjeldada. Võib lihtsalt olla tunne, et miski ei ole enam päris endine või sisemine tasakaal on kadunud. Ka see on täiesti piisav põhjus pöörduda psühholoogi poole. Vestluse käigus saab üheskoos selgitada, milles raskused võivad seisneda ja milline abi võiks kõige paremini sobida.
Mida vaimse tervise probleemid tegelikult tähendavad
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel elab maailmas peaaegu iga seitsmes inimene mõne psüühikahäirega. Kõige sagedasemad neist on ärevus- ja depressioonihäired. Samas ei tähenda iga stressiperiood, kurbus või muretsemine automaatselt psüühikahäiret, vaimse tervise raskused võivad olla väga erineva raskusastme ja kestusega ning paljud neist on tõenduspõhiselt ravitavad (WHO, Mental disorders fact sheet). See tähendab, et mured, mida tunned, ei ole haruldased ega põhjust häbeneda. Tõhus abi on olemas, kuid suur osa inimesi ei jõua sellega kokkupuutesse just seetõttu, et lükkavad pöördumist edasi.
Näiteks Suurbritannia tervishoiusüsteemis (NHS) saavad inimesed paljude ärevuse ja depressiooniga seotud murede korral pöörduda otse psühholoogilise abi teenustele, ilma et peaksid esmalt külastama perearsti. Selle eesmärk on muuta abi kättesaadavamaks ja julgustada inimesi otsima tuge võimalikult varakult. (NHS, Talking therapies). Ka Eestis saab erapraksises pöörduda psühholoogi poole otse, ilma saatekirjata. See võimaldab abi otsida juba esimeste raskuste ilmnemisel, mitte alles siis, kui probleem on oluliselt süvenenud.
Kelle poole täpsemalt pöörduda?
Kui märkad endal mitut eespool kirjeldatud tunnust, ei pea sa kohe teadma, kas vajad psühholoogi, kliinilise psühholoogi, psühhoterapeudi või psühhiaatri abi. Esimesel kohtumisel aitab spetsialist hinnata sinu olukorda ning vajadusel soovitab sobivat edasist abi või suunab edasi teise spetsialisti juurde.
Erinevate vaimse tervise spetsialistide rollide ja pädevuste kohta saad lähemalt lugeda artiklist “Mis vahe on psühholoogil ja psühhiaatril?”, samuti tasub lugeda, kuidas valida endale sobiv psühholoog.
Kiireloomuline abi
Kui tunned, et olukord on muutunud ohtlikuks või sul tekivad mõtted enesevigastamisest või enesetapust, otsi abi kohe. Helista emotsionaalse toe telefonile 116 123, mis on avatud iga päev kell 10.00–24.00, või hädaolukorras numbril 112, kui tunned, et sinu või kellegi teise elu või tervis on vahetus ohus. See artikkel annab üldist teavet ega asenda meditsiinilist hindamist, diagnoosi ega ravi.
Kokkuvõttes
Abi otsimiseks ei pea ootama, kuni olukord muutub väljakannatamatuks. Kui mõni selles artiklis kirjeldatud märkidest tundub tuttav, püsib või hakkab mõjutama sinu igapäevaelu, tasub sellest spetsialistiga rääkida. Esimene vastuvõtt on enamasti rahulik vestlus, mille käigus hinnatakse sinu olukorda, otsitakse võimalikke põhjuseid ja arutatakse, milline abi võiks sulle kõige paremini sobida.
Kui tunned, et on aeg teha esimene samm, saad broneerida vastuvõtu aja ja valida endale sobiva spetsialisti.
Korduma kippuvad küsimused
Kas pean enne psühholoogi juurde minemist teadma, mis mul viga on?
Ei. Paljud inimesed tulevad esimesele vastuvõtule ilma selge diagnoosita, lihtsalt tundega, et miski häirib või enesetunne ei ole enam endine. Spetsialisti ülesanne on aidata olukorda mõista ning koos sinuga selgust luua.
Kui pikalt peavad sümptomid kestma, enne kui on õige aeg pöörduda?
Ühtset reeglit ei ole. Kui mure mõjutab sinu igapäevaelu, tööd, suhteid või und rohkem kui paar nädalat, tasub abi otsimist mitte edasi lükata.
Kas psühholoogi juurde saab tulla ka väiksemate murede korral?
Jah. Ei pea ootama kriisi. Väiksemate murede varajane käsitlemine on tihti lihtsam ja kiirem kui juba süvenenud probleemiga tegelemine.
Mida esimesel kohtumisel oodata?
Esimene kohtumine on peamiselt vestlus. Spetsialist küsib sinu olukorra, enesetunde ja murede kohta, et neid paremini mõista ning koos sinuga kaardistada, milline abi võiks olla kõige sobivam.
Kas pöördumine on konfidentsiaalne?
Jah. Vastuvõtud on konfidentsiaalsed ning toimuvad kooskõlas kutse-eetika ja andmekaitse nõuetega. Kui konfidentsiaalsusel on seadusest tulenevaid erandeid, selgitab spetsialist neid esimesel kohtumisel.