Paljud inimesed kasutavad sõnu “psühholoog” ja “psühhiaater” vaheldumisi, kuid tegelikkuses on tegemist kahe erineva eriala esindajaga, kellel on erinevad haridused, pädevused ja töövahendid. Kui oled kaalunud vaimse tervise abi otsimist, võib segadus nende kahe rolli vahel olla üks põhjusi, miks esimene samm jääb astumata. Selles artiklis selgitame lihtsalt ja selgelt, mis vahe neil on ja mida kumbki teeb..
Psühhiaater on arst
Psühhiaater on meditsiinilise haridusega arst, kes on spetsialiseerunud vaimse tervise häirete diagnoosimisele ja ravile. Psühhiaatri väljaõpe hõlmab kõigepealt üldmeditsiini baasõpinguid ülikoolis, millele järgneb psühhiaatria erialaõpe. See pikk väljaõpe tähendab, et psühhiaater mõistab nii keha kui vaimu toimimist ning nende omavahelisi seoseid põhjalikult.
Psühhiaatri üks olulisimaid erisusi on see, et tal on õigus välja kirjutada ravimeid — näiteks antidepressante, ärevusvastaseid ravimeid, meeleolu stabilisaatoreid või uinuteid. Lisaks hindab psühhiaater, kas vaimse tervise probleemi taga võib peituda kehaline haigus— näiteks kilpnäärme talitlushäire, mis võib depressiooni põhjustada, või teatud ravimid, mis mõjutavad meeleolu.
Psühhiaatri vastuvõtule tuleks pöörduda siis, kui sümptomid on tõsised, pikaajalised või igapäevaelu oluliselt häirivad. Näiteks tugev depressioon, psühhoos, bipolaarne häire, söömishäire või ATH, mille puhul kaalutakse medikamentoosset ravi, on olukorrad, kus psühhiaatri hinnang on möödapääsmatu. AT Praksis pakub psühhiaatri vastuvõttu, kus saad professionaalse hinnangu oma terviseseisundi kohta ning koos Sinuga koostatakse sobiv raviplaan.
Psühholoog on vaimse tervise spetsialist, kuid mitte arst
Psühholoog on omandanud psühholoogia magistri- või doktorikraadi ning on spetsialiseerunud inimese mõtlemise, tunnete, käitumise ja suhete mõistmisele. Psühholoog ei kirjuta välja ravimeid, kuid kasutab tõenduspõhiseid psühhoterapeutilisi meetodeid, et aidata inimesel muutusteni jõuda. Psühholoogi töövahendid on vestlus, struktureeritud tehnikad ja erinevad teraapia suunad.
Kliiniline psühholoog on psühholoog, kes on spetsialiseerunud vaimse tervise häirete hindamisele, ravile ja ennetamisele. Lisaks magistrikraadile on kliiniline psühholoog läbinud täiendava kliinilise väljaõppe, mis annab pädevuse töötada raskemategi psüühiliste seisunditega. Tema juurde pöördutakse sageli meeleoluhäirete, trauma, sõltuvushäire ja muude seisundite korral, kus peamine abi tuleb psühhoteraapias, mitte ravimites. Kliinilise psühholoogi vastuvõtule saad pöörduda AT Praksise kliinikus ilma saatekirjata.
Millal on vaja mõlemat?
Sageli on parima tulemuse saavutamiseks vajalik psühhiaatri ja psühholoogi koostöö. Näiteks raske depressiooni korral võib psühhiaater alustada ravimite määramisega, samal ajal kui psühholoog töötab patsiendiga teraapiaseanssidel. Sellise integreeritud lähenemise eeliseks on see, et ravimid leevendavad sümptomeid piisavalt, et psühhoterapeutilisest tööst saaks võimalikult kiiresti muutused päris ellu kinnistuda.
Bipolaarne häire, psühhoos, raske depressioon ja paljud teised seisundid vajavad tavaliselt nii psühhiaatrilist kui psühholoogilist tuge. AT Praksises töötavad psühhiaatrid ja psühholoogid tihedas koostöös, mis tähendab, et Sinu raviplaan on terviklik ja hästi koordineeritud — Sa ei pea ise erinevate spetsialistide vahel info vahetamisega tegelema.
Psühholoogiline nõustamine vs psühhoteraapia
Lisaks eelnevale tasub teada, et psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia on sarnased, kuid mõningaste erinevustega. Nõustamine on sageli lühemaajaline ja suunab inimest konkreetsete probleemide lahendamisel — näiteks elusündmustest, suhteprobleemidest, tööstressist või elumuutustega toimetulemisel. Psühhoteraapia on sügavam, pikemaajaline protsess, mille käigus uuritakse mõttemustrite, emotsioonide ja käitumiste juurpõhjusi ja probleemide säilemehhanisme.
Mõlemad lähenemised on väärtuslikud ja sageli täiendavad üksteist. Psühholoogilise nõustamise teenust pakume AT Praksises kõigile, kes vajavad professionaalset tuge, olenemata probleemi sügavusest.
Kokkuvõte: kelle poole pöörduda?
Kui kahtlustad endal või oma lähedasel vaimse tervise häiret, vajad diagnoosi täpsustamist või kaalud medikamentoosset ravi — pöördu psühhiaatri poole. Kui soovid töötada oma mõttemustrite, tunnete või käitumisega ja leida psühhoterapeutilist tuge — pöördu psühholoogi poole. Paljudel juhtudel on kasulik mõlema poole pöörduda, sest nad täiendavad teineteist. Pole kindel, kelle poole pöörduda? AT Praksise meeskond, sealhulgas meie vaimse tervise õde, aitab Sul sobiva spetsialisti leida. Abi otsimine on julguse märk.
Oluline on teada, et mõlemad spetsialistid töötavad tõenduspõhiste meetoditega ning nende eesmärk on sama — aidata Sul ennast paremini tunda ja elukvaliteeti tõsta. Psühholoogil on tavaliselt rohkem aega teraapiaprotsessile pühenduda, sest vastuvõtud on pikemad ja sagedasemad, samas kui psühhiaatri vastuvõtud on sageli lühemad ja fookuses on diagnostika ning ravimite kohandamine ja sobivus. Mõlemal juhul on suhte kvaliteet spetsialistiga oluline tegur raviprotsessis. Kui Sa ei tunne end esimese kohtumise järel mugavalt, on täiesti okei otsida teist spetsialisti — see on Sinu tervis ja Sinu valik.
Kui oled jätkuvalt ebakindel, kellega alustada, soovitame pöörduda meie vaimse tervise õe poole, kes saab aidata Sul sobiva spetsialisti leida ja esimesed sammud planeerida.
Broneeri aeg — astu esimene samm vaimse tervise poole juba täna.