Ülemäärane ärevus lastel on tavalisem, kui paljud arvavad. Uuringud näitavad, et ärevushäired on laste seas ühed levinumad vaimse tervise probleemid — hinnanguliselt 7–15% lastest põeb mingil eluperioodil ärevushäiret. Kuid ärevust on sageli raske märgata, sest lapsed ei oska oma kogemust sõnadega väljendada — ja sageli väljendavad nad seda hoopis käitumuslikult. Selles artiklis räägime sellest, kuidas lapsevanem saab oma last märgata, toetada ja millal abi otsida.
Kuidas lapseea ärevus avaldub?
Lapse ärevus ei näe alati välja nii nagu täiskasvanul. See ei pruugi olla muretsemine ja rahutus — see võib olla hoopis mahajäämus arengus, käitumisprobleemid või füüsilised kaebused. Erinevates vanustes lastel avaldub see erinevalt:
Väikelapsed (2–6-aastased): nutmine ja klammerduvus vanemate külge, mis tundub liialdatud; öised hirmud; vastumeelsus võõraste vastu; kõhuvalu või muud füüsilised kaebused ilma meditsiinilise põhjuseta; söömisraskused; nii tähelepanu-vajav käitumine kui ka endasse tõmbumine.
Kooliealised lapsed (6–12-aastased): vastumeelsus koolimineku ees, hommikuti esinev valu, nt kõhuvalu; äärmuslik hirm hinnete, eksimise, klassikaaslaste arvamuse pärast; perfektsionism õppetegevuses (kustutab, kirjutab ümber, teeb üle); une raskused; küsimuste kordamine ja pideva kinnituse otsimine, et toimib õigesti.
Teismelised: sotsiaalne eraldumine ja sõpradest eemaldumine; vältimine (keeldub sündmustest, kooliüritustest, eksamitest); ärrituvus, äkilised vihahood; langus õppetöös; une- ja söömishäired; liigtundlikkus kriitika suhtes.
Oluline on märgata, et ärevus väljendub sageli käitumisprobleemidena — laps on tõrges, agressiivne, keeldub koostööst. Seda ei tasuks näha käitumisprobleemina vaid pigem abituse väljendusena.
Mis põhjustab lastel ärevust?
Laste ülemäärase ärevuse taga võivad olla mitmed tegurid, mis sageli toimivad koos:
— Geneetiline eelsoodumus — ärevus on sageli perekondlik. Kui lapsevanemal on ärevushäire, on ka lapsel selleks suurem risk
— Traumaatilised elusündmused — kaotus, kolimine, vanemate lahkuminek, haigus, kiusamine
— Kasvatusstiil — ülekaitsev kasvatusstiil, mis ei anna lapsele võimalust iseseisvalt väljakutsetega toime tulla, võib pikaajaliselt ärevust tugevdada. Siiski on see pigem üks tegur, mitte ainus põhjus
— Perekondlik stress — lapsed on tundlikud perekonna emotsionaalsele kliimale
— Õpiraskused — diagnoosimata ATH, lugemisraskused või muud õpiraskused tekitavad kooliga seotud hirmu
Kuidas vanem saab last toetada?
Vanemal on oluline roll lapse ärevusega toimetuleku toetamisel. Mõned praktilised soovitused:
Kuula ja valideeri tundeid. Öelge: “Ma näen, et sulle on see raske. See, mida sa tunned, on täiesti mõistetav” Ärge öelge: “Ära ole rumal, pole midagi karta” ega “Teised lapsed ju ka ei karda.” Tunnete valideerimine vähendab ärevust rohkem kui seletamine, õpetamine ja heidutamine.
Ärge vältige ärevusega olukordi täielikult. See on kõige sagedasem viga, mida vanemad oma lapsele parimat soovides kipuvad tegema. Täielik vältimine annab lühiajalise leevenduse, kuid tugevdab ärevust pikemas perspektiivis. Toetage last samm-sammult väljakutsetega hakkama saamisel.
Mudeldage ise rahulikku toimetuleku viisi. Lapsed õpivad, kuidas stressiga toime tulla, jälgides vanemaid. Kui vanem muretseb, annab see lapsele mudeli, et muretsemine on õige reaktsioon, kuidas stressiga toime tulla.
Pöörduge varakult abi saamiseks. Mida varem, seda parem prognoos.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Pöörduge kliinilise psühholoogi poole, kui ärevus häirib lapse igapäevaelu — kooli, sõprusi, pereelu. AT Praksises töötame nii laste kui noorukitega ja pakume vanematele nõustamist, kuidas kodus neid toetada. Psühholoogiline nõustamine on sobiv kogu perele. Vajadusel teeme koostööd ka tegevusterapeudiga, kes saab toetada lapse iseseisvat toimetulekut igapäevaelus.
Varajane abi annab parima tulemuse
Mida varem ülemäärast ärevust märgatakse ja käsitletakse lapse toimetulekut takistava tegurina, seda parem on prognoos. Laps, kes saab varakult tööriistad ärevusega toimetulekuks, on paremini ette valmistatud ka täiskasvanuea väljakutseteks. Ärevuse ignoreerimine sõnadega “ta kasvab sellest välja” viib sageli selleni, et häire jääb püsima ka täiskasvanueas.
Lapse ärevust saab olulisel määral leevendada vanema teadlik ja toetav reageerimine. Uuringud näitavad, et lapsed, kelle vanemad on saanud ärevuse kohta haridust ja omandanud toetavad suhtlemisoskused, paranevad oluliselt kiiremini. Seepärast kaasatakse AT Praksises lastega töötamise protsessi alati ka lapsevanemad — teile õpetatakse, kuidas last toetada, ilma et kinnistaksite ärevust tahtmatult.
Lapsele on mõnikord lihtsam väljendada oma muret mängu, kunstiloomingu või lugude kaudu kui sõnadega. Meie loovterapeut kasutab loovaid meetodeid, et aidata lapsel oma sisemaailma väljendada ja töödelda. Vajadusel teeme koostööd ka kooliga, et toetada lapse toimetulekut õpikeskkonnas, ning pakume pereteraapia võimalust, et kogu pere saaks toetuse ja oskused lapse kõrval seista.
Broneeri aeg — meie spetsialistid aitavad nii lapsel kui vanemal.