AT Praksis | Vaimse tervise teenused

Illustratsioon: noor istub kirjutuslaua taga raamatute ja paberite keskel, käed peas, kõrval seisab kell, vanem toob tassi teed

Eksamistress: kuidas noort toetada

Eksamitega seotud pinge on paljudele noortele tuttav, eriti kui tulemused on nende jaoks olulised. Mõõdukas ärevus võib mõnel inimesel toetada ettevalmistust ja tähelepanu, kuid see ei mõju kõigile ühtemoodi.

Probleem tekib siis, kui pinge kasvab nii suureks, et noorel on raske õppimisega alustada või keskenduda, uni halveneb, tekivad kehalised ärevussümptomid või hakatakse eksameid ning kooli vältima. Selles artiklis vaatame, kuidas vanem saab noort toetada, mida öelda ja mida pigem vältida.

Kuidas ära tunda, et eksamistress on liiga suureks kasvanud?

Eksamitega seotud pinge võib väljenduda närvilisuse, suurema õppimisele keskendumise või tavapärasest lühema kannatlikkusena. See võib pärast eksamiperioodi leeveneda. Kui aga sümptomid püsivad, süvenevad või hakkavad segama igapäevaelu, tasub olukorda lähemalt vaadata.

Märgid, millele tähelepanu pöörata:

  • uni on häiritud: noorel on raske uinuda, ta ärkab öösel või unerütm muutub märgatavalt;
  • isu või söömine muutub;
  • tekivad korduvad kehalised kaebused, näiteks pea- või kõhuvalu, iiveldus või südamekloppimine, eriti kooli või eksamitega seoses;
  • õppimisega on raske alustada või keskenduda, kuigi noor soovib seda teha;
  • õppimist lükatakse korduvalt edasi või hakatakse kooli ja eksamitega seotud olukordi vältima;
  • suureneb ärrituvus, nutmine, omaette olemine või pinged kodus;
  • tekivad väga enesekriitilised või katastroofilised mõtted, näiteks „ma kukun kindlasti läbi”, „mu elu on rikutud” või „ma olen rumal”.

Need märgid ei tõesta iseenesest, et põhjus on eksamistress. Taustal võivad olla ka unehäired, depressioon, ärevushäire, õpiraskus või muu tervisemure. Kui noor nimetab olukorda „laiskuseks”, võib tegelik raskus olla hoopis ärevuse ja vältimise ring: õppimise alustamine tekitab pinge, vältimine annab hetkeks kergendust ning hiljem lisandub süütunne ja veel suurem ärevus.

Miks eksamiperiood mõnele noorele nii raskesti mõjub?

Eksamipinge ei tulene alati ainult eksamist. Mõne noore jaoks võib tulemus seostuda enesehinnangu, tulevikuplaanide või hirmuga teistele pettumust valmistada. Kui eksamitulemus tundub hinnanguna kogu inimese väärtusele, võib üks võimalik ebaõnnestumine paista palju suuremana, kui see tegelikult on.

Perfektsionistlike kalduvustega noorel võib olla eriti raske leppida sellega, et kõik ei saa olla veatu. Ta ei pruugi õppida selleks, et piisavalt hästi hakkama saada, vaid selleks, et vältida iga võimalikku eksimust. Iga õpitud lehekülg võib siis tuua esile mõtte sellest, mis on veel tegemata.

Mõnel noorel on taustal laiem ärevus, mis eksamiperioodil tugevneb. Kui noor on juba varem kartnud klassi ees vastamist, sotsiaalseid olukordi või uusi olukordi, võib eksamipinge olla osa suuremast ärevusmustrist. Sellest kirjutasime pikemalt lapse ärevuse artiklis.

Mida vanem saab noore toetamiseks teha?

Vanema roll ei ole olla eksami ajal ainult õpetaja või kontrollija. Sageli on kõige olulisem aidata hoida tausta piisavalt stabiilsena: märgata koormust, pakkuda rahulikku kohalolu ning toetada noort viisil, mis ei lisa häbi ega survet.

Praktikas võib see olla keeruline, eriti kui vanem ise muretseb tulemuste pärast. Samas ei pea vanem kõike üksi lahendama ega jääma täiesti kõrvale, oluline on küsida noorelt, milline abi oleks talle praegu kõige kasulikum.

Hoia rutiin võimalikult stabiilsena

Eksamiperioodil võivad uni, söögikorrad ja liikumine kergesti tahaplaanile jääda. Need ei taga head tulemust, kuid toetavad tähelepanu, meeleolu ja taastumist. Uni aitab õpitut kinnistada, mistõttu tasub noorega arutada, kuidas õppimine ja magamine mõistlikult tasakaalu saada, mitte lihtsalt nõuda, et ta kindlal kellaajal voodisse läheks.

Aita planeerida, aga ära võta plaani üle

Küsi näiteks: „Mis sul homme õppida on ja kuidas sa tahaksid selle ära jagada?” Suur ülesanne, nagu „kogu bioloogia”, võib tunduda halvav. Konkreetsemad osad võivad muuta alustamise lihtsamaks. Noor võiks võimalusel plaani ise teha; vanem saab aidata küsimuste, realistliku ajakulu ja vajalike vahenditega.

Paku pause ja vaheldust

Pikk õppimine ilma pausita ei sobi kõigile. Mõnel aitab töö ja puhkuse vaheldumine, näiteks pärast üht õppimisplokki lühike jalutuskäik, muusika kuulamine või midagi süüa. Sobivat rütmi tasub noorega koos katsetada, mitte eeldada, et üks kindel ajajaotus töötab igaühel.

Ole olemas ilma pidevalt kontrollimata

Mõnele noorele tähendab toetus seda, et vanem küsib, kuidas tal läheb; teine vajab rohkem vaikust ja ruumi. Võid pakkuda midagi väikest, näiteks teed, sööki või jalutuskäiku, ning anda teada, et oled olemas. Kodu võiks olla koht, kus noore väärtust ei mõõdeta õppimise mahu ega eksamitulemuse järgi.

Laused, mis aitavad, ja laused, mis võivad pinget suurendada

Sõnastus ei lahenda eksamipinge põhjust, kuid võib vähendada või suurendada häbi ja survet.

Pigem väldi: „Sa pead pingutama, see on su tulevik.”
Proovi selle asemel: „Näen, et see on sulle oluline. Kuidas sul praegu läheb?”

Pigem väldi: „Ära muretse, kõik läheb hästi.”
Proovi selle asemel: „Sa oled närvis, see on arusaadav. Mis sind kõige rohkem muretsema paneb?”

Pigem väldi: „Mina sinu vanuses õppisin palju rohkem.”
Proovi selle asemel: „Alustamine võib vahel raske olla. Kas tahad koos mõelda, mis oleks kõige väiksem järgmine samm?”

Pigem väldi: „Kui sa selle eksami ära ei tee, siis …”
Proovi selle asemel: „Mis iganes tulemus tuleb, mõtleme koos, mis on järgmine samm. Sa ei ole hinne.”

Viimane sõnum võib olla noore jaoks eriti oluline: vanema hoolimine ja suhe ei sõltu eksamitulemusest. Seda tasub öelda otse, mitte eeldada, et noor seda niigi teab.

Lihtsad võtted, mida noor saab ise kasutada

Kui noor soovib ise midagi proovida, võib vanem neid võtteid pakkuda ja lasta noorel valida, milline tundub sobiv. Need ei asenda abi, kui ärevus on väga tugev, kuid võivad toetada ettevalmistust ja pingega toimetulekut.

  1. Rahulik hingamine enne eksamit. Proovi hingata aeglaselt ja mugavalt, nii et väljahingamine on sissehingamisest veidi pikem. Näiteks neli sekundit sisse ja kuus välja mõne minuti jooksul. Kui see tekitab pearinglust või ebamugavust, tasub valida muu võte.

  2. Katastroofimõtte kontroll. Kui tekib mõte „Kui ma läbi kukun, on kõik läbi”, küsi: „Mis päriselt juhtuks?”, „Millised võimalused mul siis oleksid?” ja „Mida ma ütleksin sõbrale samas olukorras?” Eesmärk ei ole end veenda, et eksam ei loe, vaid muuta hirm realistlikumaks.

  3. Õpi aktiivselt, mitte ainult lugedes. Proovi endale küsimusi esitada, lahendada varasemaid ülesandeid, teha lühike kokkuvõte peast või selgitada teemat kellelegi teisele. Need võtted aitavad märgata, mida juba oskad ja mida on veel vaja korrata.

  4. Vähenda segajaid õppimise ajaks. Mõnele aitab, kui telefon on hääletu või teises toas ning õppimiseks on valitud võimalikult rahulik koht. Kui telefoni on õppimiseks vaja, võib teavitused ajutiselt välja lülitada.

  5. Mõtle eksamipäeva praktiline pool ette läbi. Pane valmis vajalikud asjad, vaata üle kohalejõudmise aeg ja otsusta, mida hommikul sööd. See ei kõrvalda ärevust, kuid võib vähendada viimase hetke otsuseid ja ebakindlust.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Tasub spetsialistiga nõu pidada, kui eksamitega seotud pinge püsib, süveneb või hakkab mõjutama noore igapäevaelu: und, söömist, kooliskäimist, suhteid või üldist enesetunnet. Abi võib olla eriti vajalik siis, kui noor väldib kooli või eksameid, kogeb paanikahoogusid, on püsivalt väga kurb või ärritunud, vigastab end või räägib lootusetusest ja sellest, et ei näe enam mõtet.

Kui noor räägib soovist oma elu lõpetada, on end raskelt vigastanud, võtnud ravimeid või muid aineid või ei suuda end turvaliselt hoida, helista 112. Ära jäta noort sellises olukorras üksi. Emotsionaalse kriisi korral saab tuge Eluliinilt 655 8088

Meie kliinikus töötavad noortega kliinilised psühholoogid, kes aitavad hinnata ärevuse tausta ning leida noorele sobivaid viise eksamiperioodil toime tulla. Kohtumiste arv ja toe vorm sõltuvad noore murest ning olukorrast. Rohkem infot leiad noorte vaimse tervise lehelt ning ärevuse kohta üldisemalt ärevuse KKK lehelt. Aja saad kokku leppida siin: broneeri vastuvõtu aeg.

Korduma kippuvad küsimused

Kas eksamistress on normaalne?

Eksamitega seotud pinge on paljudele noortele tuttav, eriti kui tulemused on nende jaoks olulised. Mõõdukas ärevus võib mõnel noorel toetada ettevalmistust ja tähelepanu, kuid see ei mõju kõigile samamoodi.

Murekoht on siis, kui pinge häirib und, söömist, õppimisega alustamist või keskendumist, tekitab tugevaid kehalisi sümptomeid või paneb noort eksameid ja kooli vältima. Siis ei ole küsimus enam lihtsalt tavapärases eksaminärvis, vaid olukorras, mis võib vajada rohkem tuge.

Kuidas aidata noort, kes lükkab õppimist pidevalt edasi?

Edasilükkamine võib eksamiperioodil olla seotud ärevuse, ülekoormuse, perfektsionismi või ebaselge ülesandega, kuid see ei tähenda alati sama asja ega kinnita üksinda vaimse tervise probleemi. Selle nimetamine laiskuseks aitab harva olukorda mõista.

Aita muuta ülesanne väiksemaks ja konkreetsemaks. Näiteks „õpi matemaatikat” asemel võib esimeseks sammuks olla „ava ülesannete kogu ja lahenda kaks ülesannet”. Küsi: „Mis teeb alustamise praegu raskeks?” või „Mis oleks kõige väiksem järgmine samm?” Süüdistamine ja surve võivad ärevust ning vältimist suurendada; rahulik huvi aitab sagedamini leida, mis tuge noor tegelikult vajab.

Kas ma peaksin noort eksamite ajal kontrollima?

Pidev kontrollimine või küsimus „Kas sa oled õppinud?” võib mõnel noorel pinget suurendada, eriti kui ta juba muretseb oma tulemuste pärast. Teine noor võib aga soovida, et vanem aitaks tal plaani jälgida või tuletaks pause meelde.

Kasulikum on küsida otse, millist tuge noor soovib: kas ta tahab ise oma plaani hoida, vajab abi selle tegemisel või soovib aeg-ajalt koos üle vaadata, mis on tehtud. Vanem saab toetada ka tausta, võimalusel hoida kodu rahulikumana, pakkuda süüa ning aidata kaitsta puhke- ja uneaega, ilma et muutuks pidevaks kontrollijaks.

Mida teha, kui noorel tuleb eksamil paanikahoog?

Kui noor on varem kogenud paanikahoogu ja tunneb sümptomid ära, võib ta proovida istuda võimalusel rahulikumas kohas, suunata tähelepanu ümbritsevasse ning hingata aeglaselt ja mugavalt, pikema väljahingamisega. Ta võib öelda järelevalvajale või õpetajale, et tal on halb olla ja vajab hetkeks pausi. Eksami eritingimuste või pauside võimalus sõltub kooli ja eksami korraldusest, mistõttu tasub seda vajadusel varakult uurida. Paanikahoog on väga hirmutav, kuid paanikahoo sümptomid ise ei ole tavaliselt ohtlikud ning hoog taandub enamasti aja jooksul. 

Millal on eksamistress põhjus psühholoogi juurde minna?

Tasub pöörduda, kui eksamitega seotud pinge püsib või süveneb ning häirib und, söömist, õppimist, kooliskäimist, suhteid või üldist enesetunnet. Abi võib olla eriti vajalik siis, kui noor on püsivalt väga kurb või ärritunud, väldib kooli või eksameid, kogeb paanikahooge või ei tule enam tavapäraselt toime. Teraapias saab õppida ärevust mõistma ning harjutada võtteid, mis aitavad paanikahoogude riski ja mõju vähendada.

Allikad

Scroll to Top