Ärevus on inimese loomulik reaktsioon ohule või stressile. See evolutsiooniline kaitsemehhanism aktiveerib meie keha nõudlikus olukorras paremaks toimetulekuks ja aitab meil ohte vältida. Mõõdukas ärevus on normaalne ja isegi kasulik — see hoiab meid tähelepanelikuna ja motiveerituna. Kuid mis saab siis, kui ärevus ei taandu, kui oht on möödunud? Mis saab siis, kui ärevus hakkab takistama igapäevaelu — tööl käimist, suhetes olemist, une saamist, isegi kodust väljumist? Sel juhul võib olla tegemist ärevushäirega, mis vajab professionaalset tähelepanu.
Mis on ärevushäire?
Ärevushäire ei ole lihtsalt liigne muretsemine. See on seisund, mida iseloomustab püsiv, intensiivne ja sageli kontrollimatu ärevus, mis on ebaproportsionaalne tegeliku olukorraga ning häirib inimese igapäevaelu olulisel määral. Ärevushäireid on mitut tüüpi:
Generaliseerunud ärevushäire (GAD) — pidev muretsemine paljude erinevate asjade pärast, millega kaasneb lihaspinge, unehäired ja keskendumisvõime langus.
Paanikahäire — korduvad ootamatud paanikahoogud koos intensiivsete füüsiliste sümptomitega, nagu südamepekslemine, hingamisraskused ja pearinglus.
Sotsiaalärevus — tugev hirm olukordades, kus inimene võib sattuda teiste tähelepanu alla või kogeda negatiivset hinnangut.
Spetsiifilised foobiad — intensiivne hirm konkreetsete objektide või olukordade ees (lendamine, ämblikud, arstivisiidid jne).
Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel põeb erinevat tüüpi ärevushäireid ligikaudu 3,6% maailma elanikkonnast, kusjuures naiste seas on see levinum kui meeste seas. Eestis on vaimse tervise häired üks peamisi töövõimetuse põhjuseid ja ärevushäired moodustavad sellest olulise osa.
Ärevushäire peamised tunnused
Kuidas eristada tavalist ärevust ärevushäirest? Järgmised tunnused võivad viidata sellele, et on aeg professionaalset abi otsida:
Füüsilised sümptomid: südamepekslemine, kiire südamerütm, hingamisraskused, lihaspinge ja -valud, pearinglus, higistamine, iiveldus, seedehäired, unetus, värinad. Paljud inimesed pöörduvad esmalt perearsti poole, sest ärevuse füüsilised ilmingud võivad tunduda kehalise haigusena — see on eriti levinud meeste puhul, kes harvemini tunnistavad emotsionaalseid raskusi.
Psühholoogilised sümptomid: pidev muretsemine, mida on raske kontrollida; katastroofilised mõtted, mis hüppavad halvima võimaliku stsenaariumi juurde; raskused keskendumisel; ärrituvus; hirm kaotada kontroll; tunne, et midagi kohutavat on kohe juhtumas.
Käitumuslikud sümptomid: ärevust tekitavate olukordade aktiivne vältimine; sotsiaalne eemaldumine; tegevuste edasilükkamine hirmu tõttu; rituaalid, mis leevendavad ärevust lühiajaliselt, kuid tugevdavad seda pikemas perspektiivis.
Kui need sümptomid kestavad vähemalt kuus kuud, esinevad enamikul päevadest ja häirivad su igapäevaelu, on tõenäoliselt tegemist häirega, mis vajab ravi.
Millal otsekohe abi otsida?
Mõnikord on vaja tegutseda kiiresti. Pöördu vaimse tervise spetsialisti poole, kui:
— Koged paanikahoogusid — äkiline intensiivne hirm koos füüsiliste sümptomitega, mis tekib ilma nähtava põhjuseta ja taandub poole tunni jooksul
— Ärevus on muutunud nii tugevaks, et sa ei suuda tööl käia, kodust väljuda või suhteid hoida
— Kasutad ärevuse leevendamiseks alkoholi, ravimeid või muid aineid
— Sul esinevad depressiooni sümptomid koos ärevusega
— Ärevus põhjustab mõtteid enda kahjustamisest
Kliiniline psühholoog saab hinnata ärevuse raskusastet ja koostada sobiva ravistrateegia. Raskemate juhtude puhul võib olla vaja ka psühhiaatri hinnangut, et kaaluda medikamentoosset tuge.
Kuidas ärevushäiret ravitakse?
Hea uudis on see, et ärevushäired alluvad ravile hästi. Peamised lähenemised on:
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) — tõenduspõhine meetod, mis aitab tuvastada ja muuta ärevust põhjustavaid mõttemustrid ja käitumisharjumusi. KKT hõlmab sageli ka järkjärgulist kokkupuudet ehk eksponeerimist hirmutavate olukordadega kontrollitud tingimustes, mis on ärevushäire ravis üks tõhusamaid tehnikaid.
Ravimid — vajadusel võib psühhiaater määrata SSRI-rühma ravimeid (selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid), mis on ärevushäirete ravis tõhusad ja üldjuhul hästi talutavad.
Lõõgastus- ja hingamistehnikad — diafragmaatiline hingamine, progressiivne lihasrelaksatsioon, mindfulness-praktikad on toetavad meetodid, mida saab kasutada igapäevaelus ärevuse intensiivsuse vähendamiseks.
AT Praksises pakume terviklikku lähenemist ärevushäirete ravile. Meie vaimse tervise õde saab olla Sulle esimeseks kontaktiks.
Ära oota, et asi ise laheneb
Ärevushäire ei kao tavaliselt iseenesest. Vastupidi — ravimata jäetuna kipub see aja jooksul intensiivistuma ja vältimiskäitumine laienema. Inimene, kes näiteks tunneb ülemäärast ärevust koosolekul sõnavõtu ees, võib aastate pärast vältida kogu tööelu. Mida varem abi otsid, seda lihtsam on taastumine. Abi otsimine on üks targemaid samme, mida enda heaks teha
Broneeri aeg — meie spetsialistid aitavad sul ärevusega toime tulla.