Kliiniline psühholoog-psühhoterapeut · Avaldatud
Suhtlemine paarisuhtes läheb tülliks sageli mitte ainult teema, vaid ka viisi pärast. Sama jutt prügikastist või rahast võib lõppeda kokkuleppega või valusa konfliktiga, sõltuvalt sellest, kuidas vestlus algab ja kuidas kumbki end selle käigus tunneb. Siin on võtted, mida paariteraapias sageli kasutatakse ja mida saab kodus proovida.
Miks tüli eskaleerub?
Paljudel paaridel kujuneb välja korduv muster: üks alustab teravalt, teine asub end kaitsma, esimene tõstab häält ning teine vaikib, eemaldub või vastab omakorda ründavalt. Mõne minuti pärast ei räägita enam algsest teemast, vaid sellest, kes on süüdi või kes on halvem partner.
Keha mängib selles olulist rolli. Kui inimene tunneb end ohustatuna või väga ärritununa, muutub kuulamine, paindlik mõtlemine ja teise vaatenurga arvestamine raskemaks. Siis võivad ka hästi valitud sõnad mõjuda rünnakuna. Esmalt on vaja pinget vähendada, alles seejärel probleemi lahendada.
Alusta pehmelt, mitte süüdistusega
Paarisuhete uurimuses on leitud, et vestluse algustoon seostub sageli sellega, kuidas vestlus edasi kulgeb. Kui algus on süüdistav, „Sa ei tee siin kunagi midagi“, suureneb tõenäosus, et teine läheb kaitsesse.
Pehme algus võib koosneda kolmest osast: mida sa tunned, mis olukorraga see seotud on ja mida sa vajad. Näiteks: „Ma olen väsinud, kui jõuan koju ja köök on koristamata. Kas sa saaksid täna õhtul nõud ära pesta?“ Võrdle seda lausega „Sa jätad alati kõik mulle.“
Esimene on konkreetne palve, teine on üldistav hinnang. Pehme algus ei taga, et teine nõustub, kuid annab vestlusele parema võimaluse jääda asjalikuks.
Kuula, et mõista, mitte et vastata
Tülis valmistavad inimesed sageli samal ajal ette oma vastust. Partner räägib, kuid mõttes oodatakse juba võimalust öelda: „Aga sa ise …“ Nii võib teise tegelik sõnum kaduma minna.
Proovi enne vastamist oma sõnadega üle küsida, mida kuulsid: „Kas sa tunned, et ma ei ole viimasel ajal sinuga piisavalt aega veetnud?“ Partner saab seda kinnitada või täpsustada. Alles seejärel lisa oma vaade.
See võib alguses tunduda kunstlikult aeglane. Just aeglus võib aga aidata vältida seda, et mõlemad reageerivad automaatselt ja räägivad teineteisest mööda.
Võta paus, kui pinge kasvab liiga suureks
Kui tunned, et hääl tõuseb, tahad ust kinni lüüa või ei suuda enam partnerit kuulata, ütle näiteks: „Ma vajan pausi, et maha rahuneda. Tulen poole tunni pärast tagasi.“ Leppige võimalusel kokku konkreetne tagasituleku aeg ning pidage sellest kinni.
Paus ei ole karistus ega põgenemine. Selle ajal proovi teha midagi, mis aitab kehal rahuneda: jaluta, pese nõusid, kuula rahulikku muusikat või hinga aeglaselt. Mõnele piisab paarikümnest minutist, teisel võib minna kauem. Oluline on jätkata vestlust siis, kui mõlemad on selleks võimelised.
Üks teema korraga
Prügikasti teemal tekkinud tüli ei ole hea hetk, et lisada ämm, raha ja eelmine jõululaupäev. Kui esile tuleb uus oluline teema, võite selle kirja panna ja leppida kokku, millal sellest eraldi räägite.
Samuti aitab valida vestluseks sobiv aeg. Raskeid teemasid on keeruline lahendada öösel, väsinuna või ukse vahel, kui üks on tööle minemas. Vestluse aja kokkuleppimine ei ole bürokraatia, vaid võimalus anda mõlemale tähelepanu ja aega.
Paranda, kui läks valesti
Igaüks ütleb vahel midagi liiga teravalt. Oluline on märgata seda võimalikult vara ja proovida uuesti: „Oota, see tuli liiga teravalt välja. Ma tahan seda teisiti öelda.“ Või: „Vabandust, ma läksin üle piiri.“
Vabanduse eesmärk ei ole tüli ühe lausega lõpetada, vaid võtta vastutus oma sõnade või käitumise eest. Teine partner ei pea olema kohe valmis seda vastu võtma või edasi rääkima; ka temal võib olla vaja aega. Pärast pausi saab vestlust rahulikumalt jätkata.
Kui võtted ei tööta
Need võtted toimivad kõige paremini siis, kui mõlemad partnerid soovivad suhet hoida, tunnevad end piisavalt turvaliselt ja on valmis oma osa vaatama. Kui suhtes on alandamine, põlgus, pidev kontroll, hirm, ähvardused või vägivald, ei piisa suhtlustehnikatest. Siis tuleb esikohale seada turvalisus ja otsida individuaalset abi.
Ka siis, kui olete võtteid korduvalt proovinud, kuid jõuate ikka samasse valusasse mustrisse, võib paariteraapia aidata märgata seda, mida kahekesi on raske näha.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kui tülid korduvad sama stsenaariumi järgi, olete hakanud rasketest teemadest hoiduma või üks partner tunneb end järjepidevalt kuulamata, võib paariteraapia olla mõistlik järgmine samm. Terapeut aitab märgata suhtemustrit, mida on selle sees olles raske näha, ning harjutada turvalisemat ja selgemat suhtlemist. Loe lähemalt paariteraapia lehelt ja paariteraapia KKK-st.
Kui suhtemurega põimuvad sinu enda ärevus, madal meeleolu, ärrituvus või varasemad rasked kogemused, võib kasu olla ka individuaalsest nõustamisest. Individuaalne töö võib toetada suhet, kuid ei tähenda, et kogu vastutus suhte muutumise eest jääks ühe partneri kanda.
Kui soovite oma suhtlemist koos uurida, broneeri paariteraapia aeg.
Esimese kohtumise eesmärk on mõista teie olukorda ja arutada, kas ning kuidas paariteraapia võiks teile sobida.
Kui suhtes esineb vägivalda, hirmu, ähvardamist või sundkontrolli, ei pruugi ühine teraapia olla turvaline. Sellises olukorras otsi esmalt individuaalset abi ja tuge turvalisuse tagamiseks.
Korduma kippuvad küsimused
Kas tervetes suhetes tülitsetakse üldse?
Jah. Erimeelsused ja konfliktid kuuluvad paljudesse lähedastesse suhetesse. Olulisem kui tülide arv on see, kas mõlemad saavad oma vajadusi väljendada, kas konfliktis säilib lugupidamine ning kas pärast on võimalik olukorda parandada.
Mõni paar tülitseb harva, sest nende suhtlemisstiil sobib hästi. Mõni väldib aga raskeid teemasid. Ainult tülide vähesuse põhjal ei saa suhte kvaliteedi kohta järeldusi teha.
Mida teha, kui partner läheb tüli ajal alati ära?
Ära püüa kõige kuumemas hetkes vestlust jõuga jätkata. Rääkige rahulikul ajal läbi, kuidas pausi võtta nii, et see ei mõjuks hülgamise või karistusena. Näiteks võib öelda: „Ma olen praegu liiga pinges, et hästi rääkida. Vajan pausi ja tulen kell seitse tagasi.“
Paus võib kesta mõnel paaril paarkümmend minutit, teisel kauem. Tähtis on kokku leppida tagasitulek või uus aeg ning seda võimalusel pidada. Kui partner kaob korduvalt päevadeks, keeldub igasugusest vestlusest või kasutatakse eemaldumist kontrolli või karistusena, on tegemist laiemalt suhte turvalisust puudutava küsimusega.
Kuidas rääkida rasketest teemadest ilma, et partner solvuks?
Partneri reaktsiooni ei saa täielikult kontrollida, kuid saab vähendada tõenäosust, et vestlus algab rünnakuna. Alusta enda kogemusest: mida sa tunned, millises olukorras ja mida sa vajad või palud. Väldi üldistusi nagu „alati“ ja „mitte kunagi“.
Vali võimalusel aeg, mil kummalgi ei ole kiire ega suur väsimus, ning räägi ühest asjast korraga. Näiteks: „Kui meie õhtused plaanid muutuvad viimasel hetkel, tunnen end kõrvale jäetuna. Kas saaksime järgmisel korral varem teada anda?“
Kas sõnumite kaudu tülitsemine on halb?
Sõnumid võivad olla eriti keerulised siis, kui emotsioonid on juba kõrged. Tekstis puuduvad hääletoon, näoilme ja võimalus kohe üle küsida, mistõttu võib teine lugeda neutraalset lauset ründavana.
Samas võivad sõnumid mõnele paarile anda aega mõtteid sõnastada. Kui vestlus muutub sõnumites teravaks, võib olla kasulik teha paus ja leppida kokku, et räägite hiljem telefoni või silmast silma. Kirjuta näiteks: „See on mulle oluline. Praegu läheb jutt pingeliseks , räägime sellest õhtul rahulikumalt.“
Kas paariteraapias õpetatakse suhtlemist või lahendatakse probleeme?
Mõlemat. Teraapias võib õppida praktilisi suhtlemis- ja konfliktijuhtimise oskusi, kuid vaadeldakse ka seda, mis probleemide taga on: näiteks usaldus, lähedus, varasemad haiget tegevad kogemused, erinevad väärtused või vanemlusega seotud pinged.
Töö fookus sõltub paarist ja terapeutilisest lähenemisest. Eesmärk ei ole teha kõiki erimeelsusi olematuks, vaid leida viis, kuidas nendega turvalisemalt ja lugupidavamalt toime tulla.
