Autismispektri hindamine on protsess, mille kohta on paljudel enne hindamisele tulekut vähe konkreetset infot. Kas tegemist on ühe pika testiga? Kas vastuse saab kohe? Kas tuleb meenutada lapsepõlve kogemusi? Ebakindlus enne esimest kohtumist on tavaline ja täiesti mõistetav.
See artikkel selgitab samm-Selles artiklis selgitame samm-sammult, mida autismispektri hindamine täiskasvanutel tavaliselt hõlmab, kui kaua protsess kestab ning mida oodata pärast hindamise tulemuste tagasisidet.
Miks üldse hindamisele minna?
Paljud täiskasvanud Paljud täiskasvanud jõuavad autismispektri hindamiseni pärast aastaid kestnud küsimusi enda kohta. Nad võivad mõelda, miks sotsiaalne suhtlus tundub paljudele teistele inimestele loomulikum, miks teatud helid, valgus või muud meeleaistingud mõjuvad neile tavapärasest intensiivsemalt või miks rutiini muutused põhjustavad märkimisväärset stressi. Mõnikord saab hindamise ajendiks hoopis lapse autismispektrihäire diagnoos, mis paneb vanema märkama sarnaseid jooni ka enda puhul.
Hindamise eesmärk ei ole inimesele „silti külge panna“, vaid saada parem arusaam sellest, kas inimese kogemused ja käitumismustrid vastavad autismispektrihäire diagnostilistele tunnustele. Samuti aitab hindamine selgitada inimese tugevusi, võimalikke raskusi ning seda, milline tugi või kohandused võiksid tema igapäevast toimetulekut kõige paremini toetada.
Autismispektri hindamine samm-sammult
1. Esmane kontakt ja info kogumine
Hindamisprotsess algab tavaliselt esmase vestluse ja/või küsimustike täitmisega. Selle käigus kirjeldad, mis ajendas sind hindamisele pöörduma, milliseid raskusi või küsimusi oled enda puhul märganud ning millised on sinu ootused hindamisele. See aitab spetsialistil kujundada esialgse arusaama sinu olukorrast ning planeerida edasist hindamisprotsessi.
2. Struktureeritud kliiniline intervjuu
Järgneb põhjalikum struktureeritud kliiniline vestlus, mille käigus käsitletakse erinevaid eluvaldkondi, sealhulgas lapsepõlve ja arengulugu, sotsiaalset suhtlemist, suhteid, töö- või õpikeskkonda, sensoorseid eripärasid ning igapäevast toimetulekut. Spetsialist esitab täpsustavaid küsimusi, et mõista, kuidas need tunnused on avaldunud erinevates olukordades ja kas need on olnud püsivad alates varasest arenguperioodist, mitte tekkinud alles hilisemas elus.
3. Küsimustikud ja enesehindamise vahendid
Hindamise käigus võid täita standardiseeritud küsimustikke ja enesehindamise vahendeid, mis aitavad süstemaatiliselt kaardistada autismispektrile iseloomulikke tunnuseid ja nende avaldumist erinevates olukordades. Küsimustikud ei anna iseseisvalt diagnoosi ega ole „testid“, mida saab läbida või läbi kukkuda. Need on üks osa terviklikust hindamisest ning aitavad spetsialistil kujundada võimalikult täpse ülevaate sinu kogemustest ja toimimisest.
4. Kognitiivsete funktsioonide hindamine
Vajadusel kaasatakse hindamisprotsessi ka kognitiivsete funktsioonide hindamine, mille käigus hinnatakse näiteks tähelepanu, mälu, täidesaatvaid funktsioone ja infotöötlust. Selle eesmärk on saada parem ülevaade inimese kognitiivsest toimimisest ning selgitada välja, kas raskusi võivad mõjutada ka teised tegurid või kaasuvad seisundid, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH). Kognitiivsete funktsioonide hindamine aitab kujundada tervikliku arusaama inimese tugevustest ja raskustest ning toetab diferentsiaaldiagnostikat ja edasiste soovituste koostamist.
5. Tagasiside ja kirjalik kokkuvõte
Hindamisprotsessi lõpus toimub tagasisidevestlus, kus spetsialist tutvustab hindamise tulemusi, selgitab nende tähendust ning vastab tekkinud küsimustele. Seejärel saad kirjaliku kokkuvõtte, milles on esitatud hindamise peamised järeldused ja vajadusel soovitused edasisteks sammudeks.
Sõltuvalt hindamise tulemustest võivad soovitused hõlmata diagnoosi selgitamist, edasisi uuringuid või hindamisi, sobivaid tugimeetmeid, psühholoogilist või psühhiaatrilist ravi ning praktilisi soovitusi igapäevase toimetuleku toetamiseks. Ka juhul, kui autismispektrihäire diagnoosi ei kinnitata, võib hindamine aidata paremini mõista oma tugevusi, raskusi ja nende võimalikke põhjuseid.
Kui kaua hindamine aega võtab?
Autismispektri hindamine täiskasvanul ei piirdu enamasti ühe kohtumisega. Tavaliselt hõlmab hindamisprotsess mitut kohtumist, sest põhjalik kliiniline intervjuu, küsimustikud ning vajadusel täiendavad hindamismeetodid nõuavad aega. Kohtumiste arv sõltub inimese individuaalsest olukorrast, olemasolevast infost ja sellest, kas hindamise käigus on vaja täiendavalt hinnata ka võimalikke kaasuvaid seisundeid.
Ka Ühendkuningriigi NICE ravijuhend rõhutab, et autismispektrihäire hindamine peaks olema terviklik, põhinema mitmest allikast kogutud teabel ning arvestama inimese individuaalsete eripäradega, et jõuda võimalikult täpse hinnanguni. (NICE, Autism spectrum disorder in adults: diagnosis and management).
Mida hindamiselt mitte oodata
Autismispektri hindamise tulemus ei kujune tavaliselt välja juba esimesel kohtumisel. Lõplik hinnang põhineb kogu hindamisprotsessi jooksul kogutud teabel, sealhulgas kliinilistel vestlustel, küsimustikel ja vajadusel täiendavatel hindamismeetoditel.
Hindamise eesmärk ei ole inimest sildistada ega piirata, vaid mõista tema kogemusi, tugevusi ja raskusi võimalikult terviklikult. See aitab selgitada, millised tegurid mõjutavad igapäevast toimetulekut ning milline tugi või kohandused võiksid olla kõige kasulikumad.
Hindamise käigus ei võrrelda inimest teistega ega hinnata, kas tal on autismi „rohkem“ või „vähem“ kui kellelgi teisel. Selle asemel vaadeldakse, kas inimese kogemused ja käitumismustrid vastavad autismispektrihäire diagnostilistele tunnustele ning kuidas need mõjutavad tema igapäevaelu.
Mis juhtub pärast hindamist?
Kui hindamise tulemusena diagnoositakse autismispektrihäire, ei tähenda see automaatselt konkreetset ravi. Autismispektrihäire on neuroarenguline seisund, mitte haigus, mida saaks välja ravida. Hindamise eesmärk on aidata paremini mõista inimese toimimisviisi, tugevusi ja raskusi ning teha soovitusi, mis toetavad tema igapäevast toimetulekut ja heaolu.
Sõltuvalt inimese vajadustest võivad soovitused hõlmata psühhoharidust, psühholoogilist tuge või psühhoteraapiat, praktilisi kohandusi õppe- või töökeskkonnas ning muid individuaalseid tugimeetmeid. Paljude inimeste jaoks on oluline väärtus ka parem enesemõistmine ja võimalus oma varasemaid kogemusi uues valguses mõtestada.
Kui hindamine ei kinnita autismispektrihäire diagnoosi, ei tähenda see, et kirjeldatud raskused ei oleks olnud tegelikud. Hindamise käigus kogutud teave aitab sageli paremini mõista nende võimalikku päritolu ning vajadusel suunata edasistele uuringutele või sobiva toe juurde, näiteks ATH, ärevushäire või mõne muu seisundi hindamiseks.
Kes hindamist läbi viib?
Autismispektrihäire hindamist viivad läbi selleks väljaõppe ja kogemusega spetsialistid, enamasti kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid. Vajadusel kaasatakse hindamisprotsessi ka teisi spetsialiste, näiteks neuropsühholoogilise hindamise pädevusega kliiniline psühholoog või logopeed, sõltuvalt inimese vajadustest ja hindamise eesmärgist.
Oluline on, et hindajal oleks kogemus just täiskasvanute autismispektrihäire hindamisega. Täiskasvanutel võivad autismispektrile iseloomulikud tunnused avalduda teisiti kui lastel ning paljud inimesed on aastate jooksul õppinud osa oma raskustest teadlikult või alateadlikult maskeerima või kompenseerima. Kogenud spetsialist oskab neid mustreid märgata ning hinnata neid inimese arenguloo ja igapäevase toimetuleku laiemas kontekstis.
Kas hindamine on tasuline ja kas selleks on vaja saatekirja?
Eestis on võimalik autismispektrihäire hindamisele pöörduda nii avalikus tervishoiusüsteemis kui ka erakliinikus. Eravastuvõtule pöördumiseks ei ole üldjuhul perearsti saatekirja vaja ning aja saab broneerida otse teenust pakkuva kliiniku kaudu.
Hindamise maksumus, kohtumiste arv ja kogu protsessi kestus sõltuvad konkreetsest kliinikust ning sellest, kui põhjalikku hindamist on vaja läbi viia. Enne hindamise alustamist tasub tutvuda kliiniku teenuse kirjeldusega või küsida täpsemat infot hindamisprotsessi ja hinnakirja kohta.
Kuidas valmistuda esimeseks kohtumiseks?
- Mõtle läbi konkreetsed näited olukordadest, kus oled märganud, et koged või reageerid teisiti kui enamik inimesi. Näited erinevatest eluvaldkondadest aitavad spetsialistil sinu kogemusi paremini mõista.
- Kui see on võimalik, uuri oma lapsepõlve kohta või küsi vanematelt või teistelt lähedastelt, kuidas nad sind lapsena mäletavad. Selline teave võib olla hindamisel väärtuslik, kuid selle puudumine ei takista hindamise läbiviimist.
- Ära muretse, kui sul ei ole kõiki vastuseid valmis või kui kõike ei tule kohe meelde. Hindaja juhendab vestlust ja esitab vajaduse korral täpsustavaid küsimusi.
- Ole enda vastu kannatlik. Hindamise eesmärk ei ole teha „õigeid vastuseid“, vaid saada võimalikult terviklik ülevaade sinu kogemustest ja toimetulekust. Põhjalik hindamine võtab aega ning see on tavapärane osa protsessist.
Kust alustada?
AT Praksises viivad autismispektrihäire hindamist läbi täiskasvanute hindamise kogemusega kliinilised psühholoogid. Hindamine põhineb põhjalikul kliinilisel intervjuul, standardiseeritud hindamismeetoditel ning vajaduse korral täiendavatel hindamistel, et kujundada võimalikult terviklik ülevaade inimese tugevustest, raskustest ja vajadustest. Saatekirja ei ole vaja — aja saab broneerida otse. Loe lähemalt autismispektri hindamisest täiskasvanutele või vaata vastuvõtuaegu.
Kuna autism ja ATH esinevad tihti koos, võib olla kasulik tutvuda ka artikliga ATH täiskasvanueas: kuidas see avaldub ja mida teha. Sealt saad teada, kuidas ATH täiskasvanutel avaldub, mille poolest see erineb autismispektrihäirest ning miks on mõnikord vajalik hinnata mõlemat seisundit. Mõnel inimesel esinevad ka autismispektrihäire ja ATH samaaegselt.
Kui tulemus tekitab palju emotsioone
Nii autismispektrihäire diagnoosi saamine kui ka selle mittekinnitamine võib tekitada tugevaid tundeid – kergendust, kurbust, ärevust, segadust või nende tunnete kombinatsiooni. Selline reaktsioon on täiesti tavapärane.
Hindamise tulemus võib muuta viisi, kuidas inimene mõtestab oma varasemaid kogemusi, suhteid ja igapäevast toimetulekut. Mõnel inimesel tekib kohe selguse- või kergendustunne, teisel võtab uue info mõtestamine rohkem aega. Mõlemad reaktsioonid on normaalsed.
Anna endale aega tulemusega kohanemiseks. Enesemõistmise kujunemine on protsess ning iga inimene läbib selle omas tempos.
Korduma kippuvad küsimused
Kas saan tulemuse kohe esimesel kohtumisel?
Ei. Autismispektrihäire hindamine koosneb tavaliselt mitmest kohtumisest ning lõplik hinnang kujuneb kogu hindamisprotsessi jooksul kogutud teabe põhjal. Tagasiside antakse pärast kõigi hindamise etappide läbimist.
Kas mul on vaja saatekirja?
Ei. AT Praksises saab autismispektrihäire hindamisele registreeruda ilma perearsti saatekirjata.
Kas hindamine on ebamugav või hirmutav?
Hindamise eesmärk on mõista sinu kogemusi ja toimimisviisi, mitte sind hinnata. Vestlused on struktureeritud, kuid toimuvad rahulikus ja toetavas õhkkonnas. Paljud inimesed ütlevad pärast hindamist, et võimalus oma kogemustest põhjalikult rääkida ja neile selgitusi leida oli nende jaoks väärtuslik.
Mis juhtub, kui tulemus ei kinnita autismispektrihäiret?
Kui autismispektrihäire diagnoosi ei kinnitata, ei tähenda see, et sinu kogetud raskused ei oleks tegelikud. Hindamise kokkuvõte aitab paremini mõista nende võimalikku tausta ning annab vajaduse korral soovitusi edasisteks uuringuteks või sobiva toe leidmiseks, näiteks aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) või mõne muu seisundi hindamiseks.
Kas diagnoos täiskasvanuna muudab midagi praktiliselt?
See sõltub inimesest ja tema olukorrast. Paljude jaoks annab autismispektrihäire diagnoos parema arusaama iseendast ning aitab mõtestada varasemaid kogemusi ja raskusi. Samuti võib see olla aluseks sobivamate tugimeetmete, psühholoogilise toe või töö- ja õppekeskkonna kohanduste kaalumisele.
Mõne inimese jaoks on diagnoosi suurim väärtus suurem enesemõistmine ja teadmine, et tema kogemustele on olemas selgitus. Teiste jaoks on oluline just võimalus saada soovitusi ja tuge, mis aitavad igapäevaelus paremini toime tulla.