Paljude inimeste jaoks on depressioon teema, millest on raske rääkida. Sageli kuuleme teiste käest: võta end kokku, kõigil on vahel raske, ära ole nii negatiivne. Need laused on tuttavad paljudele, kes on üritanud rääkida oma enesetundest. Ometi on depressioon tõsine vaimse tervise häire — mitte iseloomu nõrkus ega tahtejõu puudumine. Selles artiklis räägime depressioonist ausalt ja faktipõhiselt: mis see on, kuidas see avaldub ja mida saab teha.
Mis on depressioon tegelikult?
Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab püsiv masendus, huvi ja rõõmu kadumine elust ning hulk füüsilisi ja psühholoogilisi sümptomeid. See ei ole lihtsalt kurbus — kurbus on loomulik reaktsioon kaotusele, pettumisele või raskele elusündmusele ja taandub aja jooksul. Depressioon aga ei kao iseenesest ja häirib inimese toimimisvõimet kõigis eluvaldkondades — tööl, suhetes, igapäevases funktsioneerimises.
WHO andmetel põeb depressiooni maailmas üle 280 miljoni inimese, muutes selle üheks levinumaks terviseprobleemiks maailmas. See on üks peamisi puude põhjustajaid. Eestis on depressioon levinud, kuid alaravitud — paljud inimesed ei pöördu abi saamiseks, sest kardavad häbimärgistamist, arvavad, et suudavad ise hakkama saada, või loodavad, et asi laheneb ise.
Depressiooni tunnused
Depressioon avaldub erinevatel inimestel erinevalt, kuid peamised tunnused on:
Emotsionaalsed tunnused: püsiv kurbuse, tühjuse või lootusetuse tunne, mis ei taandu; rõõmu kadumine tegevustest, mis varem meeldisid (anhedoonia); ärrituvus või ärevus; süütunne ja väärtusetuse tunne; tunne, et oled koorem teistele. Need emotsionaalsed tunnused on sageli kõige raskemini talutavad.
Füüsilised tunnused: väsimus ja energiapuudus isegi pärast piisavat puhkust; unehäired — kas liigne unisus või vastupidi, unetus ja liigvarajane ärkamine; söögiisu muutused; valuhood; motoorne aeglus — liigutused ja kõne muutuvad aeglasemaks. Paljud depressiooniga inimesed pöörduvad esmalt arsti poole just füüsiliste kaebustega.
Kognitiivsed tunnused: keskendumisvõime ja mälu halvenemine; raskused otsuste tegemisel isegi väiksemate igapäevaste asjade puhul; negatiivsed mõtted enda, maailma ja tuleviku kohta; mõtted surmast, elu mõttetusest või enesekahjustamisest — need viimased on märk, et abi on vaja kohe.
Kliiniline diagnoos nõuab tavaliselt vähemalt viit neist sümptomitest, mis kestavad vähemalt kaks nädalat ja häirivad igapäevast toimimist.
Kes võib depressiooni haigestuda?
Depressioon ei vali inimest — see võib tabada igaüht, sõltumata east, soost, haridusest, sotsiaalsest staatusest või eluolust. Edukad, armastatud, head töökohta omavad inimesed põevad depressiooni sama sageli kui teised. Seda on oluline mõista, sest depressiooniga inimene võib arvata, et tal pole tegelikku põhjust olla depressioonis.. Kuid depressioon ei vaja välist põhjust. olemasolu.
Riskitegurid hõlmavad geneetilist eelsoodumust, traumaatilisi elusündmusi, kroonilist stressi, somaatilisi haigusi, teatud ravimeid ja hormoonmuutusi. Meestel avaldub depressioon sageli teisiti kui naistel — rohkem ärrituvuse, viha, riskantsete käitumiste ja ainete tarvitamise kaudu, mitte klassikalise kurbuse ja nutmisena. Seetõttu jääb meeste depressioon sageli diagnoosimata.
Depressiooni ravi: mida oodata?
Depressioon reageerib ravile hästi ja enamik inimesi taastub täielikult. Peamised tõenduspõhised lähenemised on:
Psühhoteraapia — eriti kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) on näidanud tugevat efektiivsust nii kerge kui mõõduka depressiooni ravis. KKT aitab muuta negatiivseid mõttemustrid ja käitumisharjumusi, mis depressiooni süvendavad. Kliiniline psühholoog AT Praksises saab alustada Sinu seisundi hindamise ja raviga.
Ravimid — raske depressiooni korral on antidepressandid sageli vajalik osa ravist. Kaasaegsed antidepressandid on üldjuhul hästi talutavad ja efektiivsed. Psühhiaater hindab, kas ja milline ravim on Sulle sobiv ning jälgib ravi kulgu.
Elustiil — regulaarne füüsiline aktiivsus on tõestanud efektiivsust kerge kuni mõõduka depressiooni puhul. Samuti on oluline piisav uni, sotsiaalne tugi ja tähenduslike tegevustega tegelemine. Need ei asenda professionaalset abi, kuid on ravi oluline toetav komponent.
Esimene samm: räägi kellegagi
Sageli on kõige raskem osa otsustamine abi otsida. Depressioon ütleb Sulle, et olukord on lootusetu, et teised ei mõista, Sa ei vääri abi. Need on depressiooni sümptomid, mitte tõde Sinu kohta. Esimene samm võib olla lihtsalt vastuvõtuaja broneerimine — Sul ei pea olema kõiki vastuseid, Sul ei pea olema jõudu pikalt rääkida. Piisab, et tuled.
AT Praksise psühholoogilise nõustamise ja vaimse tervise õe teenused on loodud selleks, et olla esimeseks toeks, kui asi on raske. Depressioonist on võimalik taastuda — see nõuab abi ja aega, kuid see on võimalik.
Broneeri aeg — depressioonist on võimalik taastuda ja me oleme siin, et aidata.