Düsleksia võib jääda täiskasvanueani märkamata, eriti kui inimene on koolis raskustega toime tulnud, valinud tugevustele sobiva õpi- või töötee või õppinud kasutama oma abivõtteid. Raskus võib tulla selgemalt esile uues töös, kõrgkoolis või siis, kui lapse õpiraskused panevad mõtlema enda kooliajale.
Düsleksia on arenguline lugemis- ja kirjutamisraskus: selle tunnused on olnud olemas juba lapsepõlves, kuigi neid ei pruugitud siis ära tunda. Täiskasvanuna võivad lugemis- või kirjutamisraskust süvendada ka näiteks tähelepanuraskused, stress, uneprobleemid, meeleolu või hiljem tekkinud neuroloogiline muutus. Seetõttu ei piisa diagnoosiks üksikutest tunnustest ega internetiküsimustikust.
Selles artiklis vaatame, kuidas düsleksia täiskasvanul võib väljenduda, miks see võib märkamata jääda ning mida hindamisel uuritakse. Täiskasvanute düsleksia ülevaade kirjeldab samuti, et hindamisel vaadeldakse lugemise, kirjutamise ja teiste õpioskuste profiili tervikuna.
Mis düsleksia on ja mis ta ei ole?
Düsleksia on spetsiifiline õpiraskus, mis puudutab eelkõige lugemise täpsust ja sujuvust, õigekirja ning kirjaliku keele töötlemist. Inimesel võib olla raskem sõnu kiiresti ära tunda, neid häälikuteks ja osadeks jaotada või kirjapilti meelde jätta. See ei ole intelligentsuse, motivatsiooni ega pingutuse puudumise küsimus.
Düsleksia võib esineda igasuguse üldise võimekusega inimestel. Mõni täiskasvanu on väga edukas, kuid vajab lugemiseks ja kirjutamiseks rohkem aega, kasutab abivahendeid või väldib olukordi, kus raskus eriti nähtavale tuleb. Pidev lisapingutus võib olla väsitav.
Düsleksia ei tähenda lihtsalt tähtede aeg-ajalt segiajamist ega ole tavaliselt seletatav üksnes nägemisprobleemiga. Nägemist ja muid võimalikke põhjuseid tuleb vajadusel siiski eraldi hinnata. Tegemist on arengulise erinevusega, mis ei „kao ära”, kuid selle mõju saab vähendada sobivate õpistrateegiate, abivahendite ja kohandustega.
Kuidas düsleksia täiskasvanul välja näeb?
Täiskasvanueas võivad lugemis- ja kirjutamisraskused olla vähem nähtavad, sest inimene on leidnud neile sobivaid lahendusi. Meie AT Praksises kirjeldavad inimesed sageli näiteks järgmist:
- lugemine on aeglane või väsitav; pikemat teksti tuleb mitu korda lugeda, et sisust hästi aru saada;
- teiste ees ettelugemine tekitab ebamugavust või ärevust ning seda püütakse vältida;
- õigekirjas esineb korduvaid vigu, mida automaatne õigekirjakontroll ei pruugi märgata;
- koosolekul kuulamine ja märkmete tegemine korraga on raske;
- vormide, ankeetide ja ametlike kirjade täitmine lükkub edasi või vajab rohkem aega ja abi;
- nimede, koodide, kuupäevade või juhiste järjekorra meelespidamine on tavapärasest pingelisem;
- ajaplaneerimine, kuupäevade või kellaaegadega seotud arvutused võtavad palju energiat.
Ükski neist tunnustest ei kinnita düsleksiat eraldi. Sarnaseid raskusi võivad põhjustada ka näiteks tähelepanuprobleemid, ärevus, unepuudus või keeleõppe kogemus. Hindamisel vaadatakse, kas raskused on olnud olemas juba lapsepõlvest, milline on lugemise ja kirjutamise profiil ning kuidas need igapäevaelu mõjutavad.
Paljud inimesed kasutavad abivahendeid, nagu audioraamatud, teksti ettelugemine, kõne tekstiks muutmine või kolleegi kokkuvõte. Need võivad olla teadlikud eelistused või hästi toimivad kohanemisviisid; mõlemal juhul tasub märgata, kui palju lisapingutust kirjalik info igapäevaselt nõuab.
Miks düsleksia jääb täiskasvanueas avastamata?
Põhjusi võib olla mitu. Varasematel aastakümnetel ei olnud koolides düsleksia märkamine ja toetamine alati tavapärane. Lugemis- või õigekirjaraskust võidi tõlgendada vähese pingutuse, hooletuse või lihtsalt „nõrga keeletundena”.
Mõni laps leiab toimivad kohanemisviisid: õpib materjali pähe, kasutab konteksti abil sõnade tähendust, väldib ettelugemist või panustab teistesse tugevustesse. Hea üldine võimekus ja suur pingutus võivad raskust osaliselt varjata, kuid ei välista seda.
Täiskasvanueas võib vajadus hindamise järele tekkida siis, kui töö või õpingud nõuavad rohkem lugemist ja kirjutamist, kui varem, või kui oma lapse õpiraskused panevad inimest enda kooliaega teisiti vaatama. Mõnel juhul ei ole aga tegu düsleksiaga, vaid hiljem tekkinud raskustega, mille põhjust tasub samuti eraldi uurida.
Düsleksia ja ATH: võivad sageli koos
Düsleksia ja ATH võivad esineda koos ning mõlemad võivad muuta lugemise, kirjutamise ja õppetöö keerulisemaks. Seetõttu ei saa neid eristada ühe tunnuse järgi.
ATH puhul võivad kirjalikud ülesanded jääda pooleli tähelepanu hajumise, töömälu raskuste, impulsiivsuse või organiseerimisprobleemide tõttu. Düsleksia puhul on kesksemad püsivad raskused lugemise täpsuse või sujuvuse, õigekirja ja kirjaliku keele töötlemisega. Samas võib ATH mõjutada ka lugemise tulemust ning düsleksiaga inimene võib väsimuse või korduvate ebaõnnestumiste tõttu keskenduda raskemini.
Hindamisel vaadatakse tervikpilti: lapsepõlves alanud raskusi, nende mõju eri olukordades, lugemis- ja kirjutamisoskuste profiili ning tähelepanu ja täidesaatvaid funktsioone. Kui mõlemad seisundid on olemas, saab toetuse ja kohandused valida täpsemalt. Loe lisak ATH hindamise kohta, kui tähelepanu- ja organiseerimisraskused on samuti tuttavad.
Kuidas käib düsleksia hindamine täiskasvanul?
Hindamine ei ole üks test, vaid mitmest osast koosnev protsess. Täpne ülesannete valik sõltub küsimusest ja inimese taustast, kuid tavaliselt sisaldab see:
- Vestlust arengu- ja koolitee kohta: millal lugema õppisid, kuidas koolis läks ning milliseid kohanemisviise oled kasutanud.
- Lugemise, õigekirja ja kirjaliku väljenduse kiiruse ning täpsuse hindamist standardiseeritud ülesannetega.
- Keeletöötlusega seotud oskuste hindamist, näiteks häälikute teadlikku eristamist ja nendega töötamist, kui see on hindamisküsimuse jaoks vajalik.
- Tähelepanu, töömälu ja töötluskiiruse hindamist, et mõista, millised oskused raskust mõjutavad.
- Vajadusel üldise võimekuse ja muude kognitiivsete funktsioonide hindamist, et kirjeldada tugevusi, nõrkusi ning arvestada võimalike muude selgitustega.
Tulemuseks on kirjalik kokkuvõte, kus selgitatakse, milline on sinu oskuste profiil ja mida see võib igapäevaelus tähendada. Kokkuvõte võib olla abiks koolis või tööl sobivate kohanduste arutamisel, näiteks lisaaja, teksti ettelugemise või muude abivahendite kasutamisel. Konkreetse kohanduse võimalus sõltub asutuse reeglitest ja vajaduse põhjendusest.
Hindamine ei muuda raskust olematuks, kuid võib anda sellele selgema selgituse ning aidata valida viise, mis vähendavad tarbetut lisapingutust. Mõnele inimesele on oluline ka see, et varasem enesesüüdistus asendub täpsema arusaamaga oma õppimisviisist.
Mis täiskasvanuna aitab?
Täiskasvanuna ei seisne abi ainult lugemisoskuse harjutamises, vaid ka toimivate töövõtete, abivahendite ja vajadusel kohanduste leidmises. Sobiv lahendus sõltub inimese tööst, õpingutest, eesmärkidest ja oskuste profiilist.
Abiks võivad olla näiteks:
- teksti ettelugemise ja kõne tekstiks muutmise funktsioonid;
- pikemate dokumentide kuulamine või teksti ja heli kasutamine koos;
- kirjaliku töö jagamine etappideks: esmalt sisu, hiljem eraldi õigekirja ja vormistuse kontroll;
- piisav aeg keerukate tekstide lugemiseks ja vastamiseks;
- selged kirjalikud juhised ning olulise info üle kontrollimine;
- koosoleku järel kokkuvõtte küsimine või kõigi osalejate arvestades salvestuse kasutamine.
Eripedagoog või õpioskuste spetsialist saab täiskasvanuga töötada just nende strateegiate ja abivahendite valimisel. Kui lisaks lugemis- ja kirjutamisraskusele esineb püsiv kõne, keele mõistmise või sõnade leidmise raskus, tasub seda eraldi arutada spetsialistiga; mõnel juhul võib sobida logopeediline hindamine või nõustamine.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Tasub hindamist kaaluda, kui lugemine ja kirjutamine on olnud juba kooliajast saadik tavapärasest pingelisemad, kirjalikke ülesandeid tuleb vältida või need võtavad ebaproportsionaalselt palju aega. Hindamist võib olla põhjust arutada ka siis, kui lapse õpiraskuste kirjeldus paneb enda varasemaid kogemusi teisiti mõtestama.
Kui lugemis- või kirjutamisraskus on tekkinud alles hiljuti või kiiresti süvenenud, tasub esmalt pöörduda arsti poole, et hinnata võimalikke muid põhjuseid.
Täiskasvanu õpiraskuste hindamist teeb meie kliinikus vastava väljaõppe ja pädevusega neuropsühholoog või kliiniline psühholoog. Loe neuropsühholoogi KKK lehelt, mida hindamine sisaldab ja kuidas selleks valmistuda. Strateegiate ning töövahendite õppimiseks sobib eripedagoogiline nõustamine, kui raskusi on ka kõne või keelega, vaata logopeedi vastuvõttu.
Kui soovid hindamist arutada, broneeri aeg. Kooliaegsed tunnistused, varasemad hindamisaruanded või muud õppimist puudutavad dokumendid võivad aidata kujundada tervikpilti, kuid nende puudumine ei välista hindamist.
Korduma kippuvad küsimused
Kas düsleksiat saab diagnoosida täiskasvanuna?
Korduma kippuvad küsimused
Kas düsleksiat saab diagnoosida täiskasvanuna?
Jah. Düsleksiat saab täiskasvanueas hinnata, ka siis, kui kooliajast ei ole varasemaid uuringuid. Hindamisel uuritakse, kas lugemise ja kirjutamise raskused sobivad arengulise õpiraskuse mustriga ning kas need on olnud olemas juba lapsepõlvest.
Lisaks lugemisele ja õigekirjale võidakse hinnata näiteks kirjaliku keele töötlemist, töömälu, tähelepanu ja töötluskiirust. Täpne hindamisplaan sõltub inimese kaebustest ja taustast. Düsleksia mõju võib elu jooksul muutuda ning sobivate strateegiate ja abivahenditega saab selle igapäevast koormust vähendada.
Kuidas eristada düsleksiat ATH-st?
Neid ei saa usaldusväärselt eristada ühe lihtsa reegliga. ATH võib raskendada lugemist tähelepanu hajumise, töömälu ja organiseerimise tõttu; düsleksia puhul on kesksemad püsivad raskused lugemise täpsuse või sujuvuse, õigekirja ja kirjaliku keele töötlemisega.
Mõlemad võivad esineda koos. Hindamisel vaadatakse lapsepõlvest alanud raskusi, nende mõju eri olukordades ning lugemise, kirjutamise ja tähelepanu profiili tervikuna.
Mida düsleksia hindamine täiskasvanul maksab ja kui kaua see kestab?
Hindamise kestus ja maksumus sõltuvad küsimusest ning sellest, milliseid oskusi on vaja uurida. Mõnel juhul piisab sihipärasemast hindamisest, teisel juhul on vaja mitut kohtumist ja kirjalikku kokkuvõtet, näiteks kui lisaks õpiraskusele tuleb hinnata tähelepanu või muid kognitiivseid võimeid. Kehtivad hinnad leiad meie hinnakirjast. Broneerimisel või enne vastuvõttu saad küsida, milline hindamismaht võiks sinu küsimuse puhul sobida.
Kas tööandja peab düsleksiaga arvestama?
Tööandjaga võib arutada töö tegemist toetavaid, konkreetseid ja tööülesandega seotud lahendusi. Näiteks võivad sobida teksti ettelugemise võimalus, selgemad kirjalikud juhised, kokkuvõtted pärast koosolekut, rohkem aega mahukate tekstide töötlemiseks või sobiv tarkvara.
Kirjalik hindamise kokkuvõte võib aidata vajadust selgitada, kuid ei anna automaatselt õigust igale soovitud kohandusele. Võimalused sõltuvad töö sisust, organisatsiooni töökorraldusest ja kokkuleppest tööandjaga. Terviseandmeid ei pea jagama rohkem, kui konkreetse lahenduse arutamiseks vajalik. Koosolekute salvestamine eeldab alati tööandja ja osalejate nõusolekut ning andmekaitsereeglite järgimist.
Kas düsleksiaga täiskasvanut saab veel aidata, või on liiga hilja?
Hilja ei ole. Täiskasvanuna saab arendada lugemis- ja kirjutamisoskusi ning leida töövõtteid, mis vähendavad igapäevast koormust. Eesmärk ei pea olema „lugeda nagu keegi teine”, vaid teha vajalikud ülesanded enda jaoks tõhusamalt ja väiksema pingega.
Eripedagoog või õpioskuste spetsialist saab aidata harjutada sobivaid strateegiaid. Abiks võivad olla ka teksti ettelugemine, kõne tekstiks muutmine, õigekirja- ja sõnastustugi ning muud digivahendid. Sobiv lahendus sõltub sinu oskuste profiilist, tööst või õpingutest ja sellest, millistes olukordades raskus kõige enam välja tuleb.