Neuropsühholoog KKK — sagedased küsimused

Neuropsühholoog on spetsialist, kellega inimesed puutuvad kokku sageli esimest korda. Siin on selgitused, mis aitavad mõista, mida oodata.

Mis on neuropsühholoog?

Neuropsühholoog uurib seost aju ja käitumise vahel. Ta hindab kognitiivseid funktsioone — mälu, tähelepanu, keelekasutus, otsustusprotsessid — ja aitab mõista, kas ja kuidas aju töö on mõjutatud.

Millal on vaja neuropsühholoogi?

Neuropsühholoog on sageli vajalik siis, kui esineb mäluraskusi, tähelepanu- või õpiraskusi, pärast ajutrauma või insulti, dementsuse kahtluse korral, ATH hindamisel või muude neuroloogiliste seisundite puhul.

Mis on neuropsühholoogiline hindamine?

See on struktureeritud uuringute sarjaga testimine, mille eesmärk on täpselt kaardistada aju eri piirkondade töö. Hindamine ei ole “eksamil käimine” — see on protsess, mille tulemused aitavad leida sobiva abi.

Kui kaua hindamine kestab?

Sõltuvalt hindamise mahust kestab see tavaliselt 2–4 tundi, vahel mitme kohtumisena. Pikk aeg on vajalik, et saada piisavalt täpne pilt.

Mida hindamisel uuritakse?

Hinnatakse mälu, tähelepanu, töötluskiirust, keelevõimet, planeerimist, ruumilist mõtlemist ja teisi kognitiivseid valdkondi. Testi valik sõltub sellest, miks hindamine toimub.

Kes saab hindamisele tulla?

Hindamisele saavad tulla nii lapsed kui täiskasvanud. Suunamise saab üldjuhul perearsti, psühhiaatri, neuroloogi kaudu või pöördudes otse.

Kas hindamine on valutu?

Jah. Hindamine koosneb vestlusest ja paberil-ekraanil ülesannetest. Mõni test on pingutav, aga mitte füüsiliselt ebamugav. Paus on alati võimalik.

Mida tulemusega peale hakata?

Hindamise tulemusel koostatakse aruanne, mis kirjeldab leide ja annab soovitusi — näiteks sobivad tugimeetmed koolis, tööl või igapäevaelus. Aruannet saab kasutada ka arsti, kooli või tööandja teavitamiseks.

Küsimused jäid vastamata? Broneeri vastuvõtt.