Neuropsühholoogiline hindamine on põhjalik uuring, mille käigus hinnatakse erinevaid mõtlemis- ja mälufunktsioone: mälu, tähelepanu, mõtlemise kiirust, keelt, planeerimist ja probleemide lahendamist. Erinevalt aju piltuuringust, mis näitab peamiselt aju ehitust, aitab neuropsühholoogiline hindamine kirjeldada inimese sooritust kognitiivsetes ülesannetes ja selle võimalikku mõju igapäevasele toimetulekule. Siin selgitame, mida hindamisel uuritakse, kuidas päev välja näeb, kuidas tulemusi tõlgendatakse koos terviseajaloo, meeleolu, une, ravimite ja muu olulise taustaga ning mida saadud tulemusega edasi teha.
Kellele ja miks seda tehakse?
Meie kliinikusse tullakse neuropsühholoogilisele hindamisele väga erinevate küsimustega. Kõige sagedasemad:
- täiskasvanu kahtlustab endal ATH-d või autismispektri eripära ning soovib hinnata, kas tähelepanu-, suhtlemis- või muu kognitiivne profiil seda võimalust toetab;
- mälu või keskendumine on halvenenud ja pole selge, kas seda võivad mõjutada stress, uni, ärevus, meeleolu, ravimid, kehaline tervis või muu seisund;
- pärast peapõrutust, insulti või muud ajukahjustust on vaja teada, millised võimed on muutunud või säilinud ning milline taastusravi või tugi võiks aidata;
- arst on suunanud hindamisele, et saada lisateavet depressiooni, võimaliku kognitiivse languse või muu seisundi eristamiseks;
- õppimine või töö ei suju ning on kahtlus düsleksiale või muule spetsiifilisele õpiraskusele.
Ühine on see, et inimene soovib arvamise asemel saada struktureeritud ja mõõdetud ülevaadet oma kognitiivsetest tugevustest ning raskustest. Internetis täidetud küsimustik võib viidata sellele, et sul „võib olla” ATH. Hindamine aitab kirjeldada, kas tähelepanuga seotud sooritus jääb norminäitajatest nõrgemaks, millistes osades see väljendub ja millised muud tegurid võivad tulemust mõjutada. Tulemusi tõlgendatakse alati koos arenguloo, igapäevase toimetuleku ja muu kliinilise teabega; neuropsühholoogiline hindamine üksi ei kinnita ega välista ATH-d, autismispektri häiret ega muud diagnoosi.
Mida täpselt uuritakse?
Hindamine koosneb standardiseeritud ülesannetest, mille tulemusi võrreldakse asjakohaste normandmetega — tavaliselt sama vanuserühma ning võimaluse korral sarnase haridus- ja keelelise taustaga inimeste tulemustega. Testid on välja töötatud ja normeeritud suurematel inimrühmadel, et aidata hinnata, kas inimese sooritus jääb oodatud vahemikku või erineb sellest. Valdkonnad, mida tavaliselt vaadatakse:
Tähelepanu ja töömälu
Hinnatakse, kas suudad keskenduda ühele ülesandele, hoida ja töödelda korraga mitut infokildu ning vajadusel tähelepanu ümber lülitada. Näiteks võidakse paluda korrata numbrijadasid tagurpidi või reageerida ekraanil ainult kindlatele märkidele. Need ülesanded annavad ATH hindamisel kasulikku lisateavet, kuid ATH diagnoosi ei saa teha üksnes nende tulemuste põhjal.
Mälu
Hinnatakse, kuidas võtad uut infot vastu, kui hästi see mõne aja pärast meeles püsib ning kas vihjed aitavad seda meelde tuletada. Eraldi vaadatakse tavaliselt sõnalist ja visuaalset mälu. Nende tulemuste omavaheline muster võib anda rohkem kliiniliselt olulist teavet kui üks üldskoor, kuid seda tõlgendatakse alati koos teiste testitulemuste ja inimese taustaga.
Infotöötluskiirus
Hinnatakse, kui kiiresti ja täpselt teed lihtsamaid ülesandeid, näiteks leiad ajapiiranguga kokku sobivaid sümboli- või numbripaare. Aeglasem töötlemiskiirus koos muu kognitiivse profiiliga võib viidata teistsugustele võimalikele mõjuteguritele kui näiteks mäluraskused, kuid üksik tulemus ei selgita põhjust. Seda võivad mõjutada ka väsimus, meeleolu, ärevus, motoorne kiirus, nägemine ja ravimite toime.
Kõne ja keel
Hinnatakse sõnavara, esemete nimetamise oskust, kõnest arusaamist ja sõnade leidmise kiirust. Kui inimene kogeb, et sõnad „kaovad”, aitab hindamine selgitada, kas ülesannetes ilmneb mõõdetav keeleline raskus. Tulemust tõlgendatakse siiski koos inimese emakeele, keeleoskuse, haridustausta, väsimuse, ärevuse ja muu kliinilise infoga; kaebus võib olla inimesele oluline ka siis, kui testis selget kõrvalekallet ei ilmne.
Täidesaatvad funktsioonid
Hinnatakse planeerimist, tegevuse algatamist, paindlikku ümberlülitumist ning impulsside pidurdamist. Need võimed aitavad suunata ja korraldada eesmärgipärast tegevust, näiteks alustada ülesannet, hoida fookust, muuta vajadusel tegutsemisviisi ja viia tegevus lõpule. Raskused nendes valdkondades võivad igapäevaelus väljenduda edasilükkamise, organiseerimatuse või alustamisraskusena ka hea üldise võimekuse korral, kuid samasuguseid raskusi võivad põhjustada ka stress, unepuudus, ärevus, depressioon või ülekoormus.
Meeleolu ja igapäevane toimetulek
Lisaks ülesannetele täidetakse sageli küsimustikke meeleolu, ärevuse, une ning igapäevaste raskuste kohta; vajadusel kogutakse teavet ka lähedaselt või varasematest terviseandmetest. Depressioon ja ärevus võivad mõjutada tähelepanu, mälu, töötluskiirust ning igapäevast toimetulekut, mistõttu võetakse neid tulemuste tõlgendamisel arvesse. Küsimustike tulemused annavad olulist lisateavet, kuid neid ei tõlgendata iseseisva diagnoosina.
Kuidas hindamise päev välja näeb?
Esimene osa on vestlus. Neuropsühholoog küsib sinu murede, arengu, hariduse, töö, tervise, ravimite ja une kohta. Vajadusel kaasatakse ka lähedase või vanema kirjeldus lapsepõlvest, eriti ATH ja autismispektri küsimuste puhul, sest nende sümptomid või eripärad peavad olema jälgitavad varasest arenguperioodist.
Teine osa on ülesanded. Osa tehakse paberil ja/või arvutis ja osa suuliselt. Mõni ülesanne on lihtsam, mõni keerulisem. Testid on koostatud nii, et need hõlmaksid eri raskusastmeid ning aitaksid kirjeldada nii tugevusi kui ka võimalikke raskusi. Klient küsib tihti, kas võib „läbi kukkuda”. Hindamisel ei ole lävendit, millest peab läbi saama: kuigi ülesannetel võib olla õigeid ja valesid vastuseid, ei hinnata inimest eksami põhimõttel, vaid kujuneb tema individuaalne kognitiivne profiil.
Kogu hindamine võtab sageli paar tundi, sõltuvalt hindamise küsimusest ja kasutatavatest meetoditest. Vahel jagatakse see kahele päevale, et vähendada väsimuse võimalikku mõju tulemustele. Pausid on lubatud ja sageli soovitatavad.
Kolmas osa on tagasiside eraldi kohtumisel, sageli paari nädala pärast. Saad kirjaliku kokkuvõtte, kus tulemused on selgitatud arusaadavas keeles koos järelduste ja soovitustega. Tagasiside aeg ning raporti ulatus võivad sõltuda kliiniku töökorraldusest ja hindamise eesmärgist.
Kuidas valmistuda?
Ettevalmistus on lihtne, aga oluline. Maga eelmisel ööl võimalikult tavapäraselt ja söö enne tulekut. Võta kaasa prillid või kuuldeaparaat, kui neid kasutad. Võta oma ravimeid tavapäraselt, välja arvatud juhul, kui neuropsühholoog või ravimit määranud arst on eraldi juhendanud teisiti; ATH ravimite kasutamine hindamise päeval lepitakse sageli eelnevalt kokku.
Väldi hindamisele eelneval õhtul ja samal hommikul alkoholi. Kohvi või muid kofeiini sisaldavaid jooke tarbi võimalikult tavapärases koguses, kuid väldi tavapärasest oluliselt suuremat kogust. Ära püüa testülesandeid ette õppida või harjutada: see võib tulemust mõjutada ning vähendada hindamise kasulikkust sinu tegeliku igapäevase toimetuleku mõistmisel.
Kirjuta enne üles konkreetsed näited oma raskustest. „Mul on halb mälu” on liiga üldine. „Ma unustan koosolekul kokkulepitud asjad, kui ma neid kohe kirja ei pane” annab hindajale kasulikku ja täpsemat teavet.
Mida tulemusega peale hakata?
Hindamise tulemus ei ole silt, vaid tööriist. Kui hindamine koos muu kliinilise teabega toetab ATH diagnoosi, saab arstiga arutada ravimi- ja psühhoteraapia võimalusi ning vajadusel töö- või õpikeskkonna kohandusi. Kui mälutestides ei ilmne selget raskust, kuid meeleolu, uni või muu tegur võib toimetulekut mõjutada, aitab see suunata tähelepanu sobivale ravile või toetusele. Kui leitakse muster, mis vajab arstlikku lisahindamist, saab kokkuvõtet kasutada sisendina perearsti, psühhiaatri või neuroloogi vastuvõtul.
Kokkuvõtet võib kasutada ka koolis või ülikoolis eritingimuste taotlemisel ning tööl kohanduste arutamisel. Vajadus ja võimalused sõltuvad siiski inimese tegelikust funktsioneerimisest, asutuse nõuetest ning kokkulepetest. Hindamine võib olla ka võrdluspunkt tulevikuks: kui hiljem tekib küsimus, kas kognitiivne toimetulek on muutunud, saab varasemaid tulemusi arvestada koos uue hindamise ja muu kliinilise teabega.
Millal pöörduda spetsialisti poole?
Kui tähelepanu, mälu või õppimise raskused on püsivad, mõjutavad igapäevaelu ning soovid nende olemust paremini mõista, võib neuropsühholoogiline hindamine olla põhjendatud järgmine samm. Sama kehtib juhul, kui arst või psühholoog on soovitanud täpsemat hindamist.
Kiiresti tuleks pöörduda arsti poole, kui mäluhäire, segasus, kõne- või nägemishäire, ühe kehapoole nõrkus või muu neuroloogiline muutus tekib äkki. Sellises olukorras ei ole neuropsühholoogiline hindamine esmane abi.
Meie kliinikus teeb hindamisi neuropsühholoog, lingitud artiklis oleme vastanud enamlevinud küsimustele. Kui sinu küsimus puudutab eeskätt ATH-d, loe ATH hindamisest täiskasvanul. Autismispektri küsimuste jaoks on eraldi autismi hindamise leht. Kui sa pole kindel, kas vajad neuropsühholoogist hindamist või sobib esmalt kliinilise psühholoogi vastuvõtt, aitab artikkel kliinilise psühholoogi vastuvõtt järgmisi samme selgitada.
Saatekirja ei ole vaja. Broneeri vastuvõtu aeg ning saame koos selgitada, millised on sinu kognitiivsed tugevused ja raskused ning mis võiks sinu igapäevast toimetulekut toetada.
Korduma kippuvad küsimused
Mis vahe on neuropsühholoogilisel hindamisel ja aju piltuuringul?
Piltuuringud, näiteks magnetresonantstomograafia (MRT) ja kompuutertomograafia (KT), annavad teavet eeskätt aju ehituse kohta ning võivad aidata tuvastada näiteks verejooksu, kasvajat, insulti või muid muutusi ajukoes. Neuropsühholoogiline hindamine uurib inimese sooritust mälu-, tähelepanu-, keele- ja mõtlemisülesannetes ning aitab kirjeldada, kuidas need võimed võivad igapäevast toimetulekut mõjutada. Need meetodid täiendavad teineteist: piltuuring võib olla normipärane ka siis, kui inimesel esineb kognitiivseid raskusi, ja piltuuringul nähtava muutuse mõju toimetulekule võib vajada neuropsühholoogilist täpsustamist.
Kui kaua neuropsühholoogiline hindamine kestab?
Hindamine kestab sageli kaks kuni neli tundi, sõltuvalt hindamise eesmärgist ja kasutatavatest meetoditest. Vahel jaotatakse see kahele päevale, et vähendada väsimuse võimalikku mõju tulemustele. Lisaks toimub tavaliselt eraldi tagasisidekohtumine, sageli paari nädala jooksul, kus tulemusi selgitatakse ning antakse kirjalik kokkuvõte. Täpne ajakava võib sõltuda kliiniku töökorraldusest ja hindamise küsimusest.
Kas hindamisel saab läbi kukkuda?
Ei. Hindamisel ei ole läbisaamise lävendit ega hinnata inimest eksami põhimõttel. Ülesannetel võib küll olla õigeid ja valesid vastuseid, kuid eesmärk on kirjeldada sinu individuaalset kognitiivset profiili ning võrrelda tulemusi asjakohaste normandmetega, näiteks sama vanuserühma ja võimaluse korral sarnase haridustaustaga inimeste tulemustega. Mõni ülesanne võib olla keerulisem, et hinnata võimeid eri raskusastmetel. Kui miski tundub raske või ei õnnestu, on see hindamise tavapärane osa.
Kas ma pean enne hindamist ravimite võtmise katkestama?
Üldjuhul ei tohiks ravimeid omal algatusel katkestada. Võta oma tavapärased ravimid nii nagu ravimit määranud arst on juhendanud. ATH ravimite puhul lepitakse enne hindamist eraldi kokku, kas hindamine toimub ravimi toime ajal või ilma ravita, sõltuvalt hindamise küsimusest. Väldi hindamisele eelneval õhtul ja samal hommikul alkoholi ning maga võimalikult tavapäraselt.
Mida ma hindamise tulemusega teha saan?
Kirjalik kokkuvõte selgitab sinu kognitiivseid tugevusi ja võimalikke raskusi ning kirjeldab, millised tegurid võivad neid mõjutada. Tulemusi kasutatakse koos muu kliinilise teabega, et planeerida ravi või toetust, arutada töö- või õpikeskkonna kohandusi ning anda arstile sisendit edasise hindamise vajaduse kohta. Kokkuvõte võib olla ka võrdluspunkt tulevikus, kui tekib vajadus hinnata võimalikke muutusi kognitiivses toimetulekus.