Trauma on üks enim vääritimõistetud vaimse tervise teemadest. Paljud inimesed usuvad, et trauma tähendab ainult sõjast, katastroofist või vägivallast põhjustatud stressihäiret. Tegelikkuses võib trauma olla palju laiem — ja selle mõju elule sügavam, kui esmapilgul paistab. Selles artiklis räägime traumast, selle mitmekülgsetest avaldumistest ja eelkõige sellest, mida saab teha — sest traumast taastumine on võimalik.
Mis on trauma?
Trauma ei ole ainult sündmus — see on reaktsioon sündmusele (või sündmuste jadale), mis ületas inimese toimetulekuvõime hetkel, kui see toimus. See ei sõltu ainult sündmuse objektiivsest tõsidusest — see sõltub sellest, kuidas inimene sündmust subjektiivselt koges, kui palju tuge tal sel ajal oli ja milline oli tema psüühiline vastuvõtlikkus.
Trauma võib olla mõni konkreetne sündmus inimese elus nagu füüsiline vägivald, seksuaalne kuritarvitamine, sõda, liiklusõnnetus, looduskatastroof. Aga ka korduvad väiksemad negatiivsed kogemused — emotsionaalse soojuse puudumine lapsepõlves, pidev kriitika, kiusamine, perekondlik kaos — mis kogunedes avaldavad suurt kumulatiivset mõju. Mõlemad tüübid vajavad tähelepanu ja alluvad ravile.
Kuidas trauma avaldub?
Posttraumaatilise stresshäire (PTSD) klassikalised sümptomid on:
— Traumaga seotud pealetükkivad mälupildid ehk flashback’id
— Õudusunenäod, mis katkestavad und
— Traumaga seotud päästikute vältimine — kohad, lõhnad, helid, inimesed, olukorrad
— Tuimustunne, emotsionaalne distants ja võõrandumise tunne
— Püsiv üliärkvelolek ehk krooniline valvsus, unehäired, häiritus, ärrituvus, kerge ehmumine
Kuid trauma võib avalduda ka ilma klassikaliste PTSD sümptomiteta, sageli komplekstrauma korral: krooniline ärevus, depressioon, suhteraskused, kehatunnetuse häired, madal enesehinnang, impulsiivsus, ainete kuritarvitamine, söömishäired — need kõik võivad olla varjatud trauma jäljed.
EMDR-teraapia: mis see on?
EMDR (Eye Movement Desensitization and Reprocessing ehk silmaliigutustega desensitiseerimine ja ümbertöötlemine) on üks tõhusamaid traumateraapiate meetodeid, mida toetab ulatuslik teadusuuringute baas. WHO ja APA soovitavad EMDR-i kui esmavaliku ravi PTSD puhul koos trauma-fokuseeritud KKT-ga.
EMDR toimib nii: klient meenutab traumaatilisi mälestusi samal ajal, kui jälgib terapeudi sõrme liikumist (või muud bilateraalset stimulatsiooni — heli, puudutus). See protsess aktiveerib aju loomulikku info töötlemise mehhanismi, mida trauma on blokeerinud. Tulemusena töötleb aju traumaatilisi mälestusi ümber — need ei kao, kuid kaotavad oma emotsionaalse laengu. Mälestused muutuvad mineviku osaks, mis enam ei häiri olevikku nii intensiivselt.
EMDR ei nõua traumaatilise sündmuse üksikasjalikku verbaalset kirjeldust — mis teeb selle sobivaks inimestele, kellele rääkimine on liiga valus või kellele sõnadega väljendamine on keeruline.
Muud traumateraapiate lähenemised
Trauma-fokuseeritud KKT — ühendab kognitiivse töötluse ja käitumusliku eksponeerimise, eriti tõhus laste ja noorukite traumaravi puhul.
Narratiivne ekspositsiooniteraapia NET— aitab läbi eluloo jutustamise ja turvalise eksponeerimise töödelda traumaatilisi kogemusi ning vähendada nende mõju.
Skeemiteraapia — eriti kasulik varaste traumaatiliste kogemuste puhul, mis kujundavad täiskasvanu skeeme ja elustrateegiaid ning mõjutavad suhteid ja enesehinnangut.
AT Praksises pakub kliiniline psühholoog traumatöötlust ja saab aidata sul valida sobiv lähenemine. Lisaks saab loovteraapia olla toetav meetod traumakogemuse mitteverbaalseks töötlemiseks.
Taastumine on võimalik
Paljud trauma läbielanud inimesed usuvad, et nad on lõplikult muutunud, et “normaalseks” tagasi saamine pole võimalik. See ei ole tõsi. Aju on märkimisväärselt plastiline ja suudab õppida uusi reaktsioonimustrid ning integreerida mineviku osaks valusaid kogemusi. Taastumine ei tähenda unustamist — see tähendab, et minevik ei dikteeri enam olevikku iga päev.
EMDR ei ole ainus traumateraapia meetod. Lisaks kasutatakse teisi tõenduspõhiseid lähenemisi, vastavalt trauma iseloomule ja patsiendi vajadustele, nt narratiivset ekspositsiooniteraapiat (NET), traumale fookustatud KKT’t ning skeemiteraapiat.
Oluline on teada, et traumaterapeut tagab, et protsess on Sinu kontrolli all, tempo on just Sinu jaoks sobiv ning turvatunne on prioriteet. Kui Sul on küsimusi, milline meetod just Sulle sobib, räägi sellest julgelt meie kliinilise psühholoogiga esmakohtumisel — seal lepime koos kokku, kuidas edasi liikuda.
Taastumine traumast on võimalik. Paljud inimesed, kes on kogenud isegi rasket traumat, leiavad tee tervisliku elu juurde tagasi — eriti siis, kui nad saavad õiget tuge. Abi otsimine on esimene ja tähtsaim samm.
Broneeri aeg — alusta traumatöötlust professionaali toel.