Kliiniline psühholoog
Vastuvõtt lastele, noortele ja täiskasvanutele
Kliiniline psühholoog on lisaks magistrikraadile psühholoogia erialal läbinud kindlas mahus kliinilise psühholoogia alaseid täiendkoolitusi, töötanud aasta jooksul haiglas või ambulatoorses üksuses kliinilise psühholoogi juhendamisel ja omandanud kliinilise psühholoogi kutsetunnistuse. Kliiniline psühholoog tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise, ravi ja ennetamisega. Esmase konsultatsiooni käigus kaardistatakse hetkeolukord ja hinnatakse kliendi vaimset seisundit (vaatlus, intervjuu, enesekohased skaalad ja küsimustikud), vajadusel planeeritakse täpsustavad psühholoogilised uuringud (isiksuse uuring, kognitiivsete funktsioonide uuring, autismispektri häire sümptoomatikat hindav uuring) ja koostatakse edasine raviplaan. Kliiniline psühholoog teeb koostööd kliendi pere ja tugivõrgustikuga ning teiste erialaspetsialistidega.
Vaimsete ehk kognitiivsete võimete profiili hindamiseks kasutatame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel Wechsleri Intelligentsusskaalat, lastel ja noortel WISC-V ning täiskasvanutel WAIS-III testipatareid. Lisaks kasutame spetsiifilisi neuropsühholoogilisi üksikteste, et hinnata tähelepanu, mälu, täidesaatvate võimete, nägemis- ja ruumitaju, keeleliste võimete ja käeliste oskuste taset ning funktsioneerimist.
Isiksuseomaduste hindamiseks lastel ja noortel kasutame kliinilist intervjuud, vaatlusmeetodit, temperamendi skaalat ja isiksuseomaduste küsimustikku. Täiskasvanutel kasutame isiksuseomaduste hindamiseks enesekohaseid teste (nt SNAP-2) ja struktureeritud ning pool-struktureeritud intervjuud (nt IPDE-ICD-10, STiP-5).
Autismispektri häire hindamiseks kasutame nii lastel, noortel kui ka täiskasvanutel ADOS-2 testipatareid.
Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia
Psühholoogiline nõustamine on abiks igapäevaelus ettetulevate murede ja probleemide korral, mis ei vaja otseselt tablettravi ega psühhoteraapiat. Nõustamise eesmärk on aidata probleeme lahendada, ennetada probleemide süvenemist, leevendada pingeid ja toetada inimest talle oluliste eesmärkide saavutamisel. Peamised teemad, millega psühholoogi juurde pöördutakse on suhtlemisraskused, stress, häiritud une- ja toitumisrežiim, peavalu, raskused tööl või õppetöös, madal enesehinnang, motivatsiooni puudumine, kohanemisraskused, haigestumine tõsisesse haigusesse, mure enda või lähedase pärast jms.
Psühhoteraapia on struktureeritud protsess, mille eesmärgiks on leevendada väljakujunenud sümptomeid, muuta häirinud käitumis- ja mõtteviise ning edendada isiksuslikku küpsust ja heaolu. Meetodid ja tehnikad, mida selleks kasutatakse, sõltuvad väljaõppepõhisest psühhoteraapia koolkonnast.
Dialektiline käitumisteraapia ühendab standardse kognitiiv- ja käitumisteraapia tehnikaid distressitaluvuse, emotsioonide reguleerimise, kesktee valimise ja teadveloleku oskuste kontseptsioonidega. Teraapia eesmärgiks on aidata kliendil tundma õppida vallandajad, mis põhjustavad temas tugevaid emotsionaalseid reaktsioone ja õppida funktsionaalsemaid käitumisviise. Dialektiline käitumisteraapia on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kel esineb olulisi raskusi emotsioonide reguleerimisel. Antud teraapialiik on teaduslikult tõestatud kõige efektiivsem meetod suitsidaalsete ja ennastkahjustavate klientide raviks.
Kognitiiv- ja käitumisteraapia põhjal on mõtted, tunded ja käitumine omavahel seotud ning muutus ühes põhjustab muutuse ka teistes. Halb enesetunne ja toimetulekuraskused on põhjustatud negatiivsetest mõtetest, tõlgendustest ja tähendustest. Kognitiiv- ja käitumisteraapia keskendub probleeme säilitavale teguritele. Teraapias tehakse kindlaks toimetulekut takistavad mõttemustrid ja käitumisviisid ning seatakse need uurimise alla. Otsitakse alternatiivseid seletusi, mille käigus sekkutakse takistavatesse hoiakutesse ning õpitud toimetuleku reeglitesse.
Kriisinõustamise korral pakutakse lühiajalist psühholoogilist abi inimestele ja nende nende lähedastele, kes on hiljuti elanud läbi traumaatilise sündmuse. Sündmuse tulemusel tunneb inimene ennast ohustatuna ja kogeb, et tema võimuses pole olukorda mõjutada ega selle üle kontrolli omada. Sündmuse all on mõeldud ka olukorda, mille pärast inimene tunneb tugevat häbi -või süütunnet ning selle tulemusena võib olla oluliselt häiritud tema igapäevane toimetulek.
Kriisiks võib olla õnnetusjuhtum, kuriteo ohvriks langemine, lähedase kaotamine, kehaline haigus, tööalane kriis, lähedase kaotamine või muud keerulised elusündmused või kus inimene on olnud traumeeriva sündmuse osas tunnistaja/pealtvaataja rollis. Kriisinõustamine sisaldab endas psühholoogilist esmaabi ja tuge, mis eelkõige viiakse läbi sündmuse toimumisele järgneva paari kuu jooksul. Kriisinõustamine aitab läbi töötada ja vähendada tugevaid stressreaktsioone kriisile ning leida vajalikke ressursse kriisist väljumiseks.
Motiveeriv intervjueerimine põhineb Carl Rogers’i kliendikesksel lähenemisel, mis on suunatud inimese käitumises positiivsete muutuste esilekutsumisele. Nõustaja ülesanne on aidata inimesel lahendada väljakutseid ja ebakõlasid oma elus, leida üles sisemine motivatsioon ja seda jõustada. See annab kliendile võimaluse kujutleda positiivset tulevikku, võtta oma elus ette muutusi, initsiatiiv ja vastutuse oma heaolu eest. Motiveeriva intervjueerimise nõustamistehnikate abil saavad inimesed olla edukamad oma eesmärkide poole püüdlemisel, nende saavutamisel ja soovitud tulemuste säilitamisel.
Pere on nagu iga teine süsteem, mille kõik liikmed mõjutavad üksteist. Paari- ja pereteraapias uuritakse omavahelisi suhteid ning elustaadiume ja -sündmusi. Uuritakse peresüsteemi ja toimetulekut takistavaid negatiivsed mustreid. Muutus luuakse läbi läheduse ja turvatunde suurendamise, üksteise kogemuste ja vajaduste mõistmise ning uute oskuste õppimise.
Psühhoanalüütilise lasteteraapia eesmärgiks on laste ja noorukite enesetunde, käitumise ja suhteid mõjutavate emotsioonide ning motiivide mõistmine sisekonfliktide ja kaitsemehhanismide lahtimõtestamise kaudu. See aitab last ja noorukit mõista ka tema vanemal. Terapeut kohtub lapsega valdavalt individuaalselt, väiksemate laste puhul koos vanematega.
Spordi- ja sooritusalase nõustamise fookuseks on sportlase/harrastaja/treeneri/lapsevanema, aga ka sooritusele suunatud professioonide nagu muusiku/näitleja/ametniku/juhi potentsiaali realiseerimine ja eesmärkide saavutamine olukordades, kus oodatakse suurepäraseid tulemusi ja sooritatakse pinge all. Silmapaistvate tulemuste saavutamiseks on kehaliste võimete kõrval vaja arendada ka psühholoogilisi oskusi.
Nõustamisel ei keskenduta pelgalt takistuste kõrvaldamisele ja probleemide lahendamisele, vaid toetatakse muuhulgas ka inimese vaimset heaolu ja õpitakse erinevaid psühholoogilisi oskusi nagu säilenõtkuse ja keskendumisvõime arendamine, enesejuhtimis- ja emotsioonide reguleerimise oskusi, olemasolevate ressursside aktiveerimist ja tugevuste efektiivsemat rakendamist.
Laps saab mängu abil võimaluse väljendada oma sisemaailma ja lahendada tema jaoks esile kerkinud probleeme. Theraplay keskendub siin-ja-praegu positiivse kogemuse pakkumisele, suurendades nii vanema enesetõhusust kui ka lapse peamisi psühholoogilisi vajadusi. Theraplay põhineb vanema ja lapse vahelisel kiindumussuhtel ja arendab nelja lapse jaoks olulist valdkonda: emotsionaalse kontakti hoidmine, piiridest kinnipidamine, väljakutsetega hakkamasaamine ning füüsilise hoolitsuse vastuvõtmine.
Õnnetunnet pakkuv paarisuhe põhineb üksteise märkamisel, toetuse pakkumisel ja läheduse hoidmisel. Toimiv paarisuhe on vaimse heaolu allikas, mis kaitseb vaimse tervise probleemide eest ja loob hea pinnase, et ka muud tähtsad ülesanded elus õnnestuksid. Tunnetekeskne paariteraapia on tõenduspõhine meetod, kuidas paarisuhtes saada jagu korduvatest tülidest ja eraldatuse tundest. Selle looja dr. Sue Johnson on võrrelnud partnerlust tangoga, kus sujuva ja sünkroniseeritud liikumise nimel peavad partnerid teineteist tunnetama, üksteist usaldama, aktsepteerima ja tegema koostööd. Tunnetekeskne paariteraapia põhineb kiindumussuhte teoorial, mille kohaselt armastus on turvaline emotsionaalne seotus ja selle pinnalt oma partnerile reageerimise viis.
Anna Maria Sepp
Kliiniline psühholoog, kliiniline neuropsühholoog, spordi- ja sooritusalane nõustaja
Töötab noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise
Anneliis Tali
Kliiniline psühholoog, psühhoterapeut, kliiniline lapsepsühholoog, kliiniline neuropsühholoog, töö- ja organisatsioonipsühholoog
Töötab laste, noorte, täiskasvanute ja organisatsioonidega
Töökeeled: eesti, inglise
Hedvig Lillo
Kliiniline psühholoog, kliiniline neuropsühholoog
Töötab laste, noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise
Helen Tuulik
Kliiniline psühholoog, karjäärinõustaja
Töötab noorte ja täiskasvanutega
Töökeeled: eesti, inglise
Jekaterina Muravjova
Kadri Lüüs
Kliiniline psühholoog
Ajutiselt vastuvõttu ei toimu
Töökeeled: eesti, inglise
Riin Luts
Kliiniline psühholoog, kliiniline lapsepsühholoog, pereterapeut
Ajutiselt vastuvõttu ei toimu
Kliiniline psühholoog, broneeri aeg
Kohtumised toimuvad Tallinnas, Lõkke tänav 4 aadressil asuva büroohoone esimesel korrusel või kaugvastuvõtuna.
Vastuvõtu ajad
Psühhiaatri, kliinilise psühholoogi ja vaimse tervise õe vastuvõtud, individuaal-, pere- ja paariteraapia, psüühilise seisundi hindamine, diagnostika ja uuringud, logopeedia, laste vaimne tervis, karjäärinõustamine jt