Mis on ärevushäire?
Ärevushäire on levinuim vaimse tervise häirete grupp. Ärevus muutub häireks siis, kui see on tugev, püsiv ja häirib igapäevaelu. Ärevushäirega inimesed kogevad sageli põhjendamatut hirmu, muret või paanikahoogusid.
Ärevushäire sümptomid
- Südamepekslemine ja kiirenenud südametegevus
- Higistamine ja värinad
- Pingetunne ja rahutus
- Hirm kaotada kontroll või surra
- Vältimine käitumises
- Keskendumisvõime häirumine
- Unehäired
- Päevased muretsemise hood
Ärevushäire liigid
- Paanikahäire — korduvad paanikahoogud koos tugeva hirmu ja kehaliste sümptomitega
- Sotsiaalärevushäire — tugev hirm sotsiaalse hindamise ja piinlikkuse ees
- Generaliseerunud ärevushäire (GAD) — püsiv liialne muretsemine mitme eluvaldkonna pärast
Ärevushäire ravi
Ärevushäireid ravitakse tõhusalt:
- Psühhoteraapia (KKT) — kognitiiv-käitumuslik teraapia on tõenduspõhine esmavaliku meetod
- Ravimid — antidepressandid (SSRI/SNRI) ja ärevusvastased ravimid
- Kombineeritud lähenemine — teraapia ja ravimid koos annavad sageli parima tulemuse
Kuidas saada abi AT Praksises?
AT Praksises hindavad ja ravivad ärevushäireid psühhiaatrid ja kliinilised psühholoogid. Saatekirja pole vaja.
Broneeri aeg veebis | Psühhiaatri vastuvõtt | Kliinilise psühholoogi vastuvõtt
Kas ärevushäire on ravitav?
Jah, ärevushäired on hästi ravitavad. Suurem osa inimestest saavad psühhoteraapia ja/või ravimitega olulise leevenduse.
Millal peaks arsti poole pöörduma?
Pöörduge arsti poole, kui ärevus häirib tööd, suhteid või igapäevaelu või te väldite olukordi ärevuse tõttu.