AT Praksis | Vaimse tervise teenused

Illustratsioon inimesest, kes lamab öösel voodis ärkvel, kuuvalgus paistab aknast ja pea kohal keerlevad mõtted

ATH ja uni: miks uinumine on nii raske

ATH ja uni on teema, mis võib jääda keskendumisraskuste varju, kuid tuleb vastuvõtul sageli jutuks. Klient võib kirjeldada seda nii: „Päeval olen väsinud, aga kell 23 hakkab pea tööle nagu mootor. Mõtlen ühe asja peale, siis teise  ja äkki on kell kaks.”

ATH-ga täiskasvanul võib uinumine olla raskem, kuid ATH ei ole alati ainus selgitus. Und võivad mõjutada ka näiteks ärevus, meeleolu, unerütm, kofeiin, ravimid või muu unehäire. Selles artiklis vaatame, miks uinumine võib ATH-ga keeruline olla, millal tasub otsida teisi põhjuseid ja mida saab une toetamiseks teha.

Miks ATH-ga inimesel võib olla raske magama jääda

Uinumisraskusel võib olla mitu põhjust ning need võivad omavahel kattuda.

Mõnel ATH-ga täiskasvanul on hilisem unerütm: loomulik unisus saabub õhtul hiljem ning hommikune ärkamine on seetõttu raskem. See ei ole laiskus ega tahtejõu puudumine. Hiline unerütm ei esine siiski kõigil ning püsiva mure korral tasub hinnata ka muid võimalikke põhjuseid.

Õhtul võib olla raske mõtteid ja tähelepanu maha rahustada. Kui päevane tempo aeglustub, võivad pähe tulla pooleli jäänud ülesanded, homsed kohustused, varasemad ebamugavad olukorrad või uued ideed. Seda võivad ATH kõrval võimendada ka stress, ärevus ja meeleolu raskused.

Magamaminekut võib edasi lükata ka soov lõpetada õhtul pooleli jäänud asju või saada lõpuks omaette aega. Kui päev on olnud täis kohustusi ja segajaid, võib õhtu tunduda ainsa ajana, mil saab keskenduda või teha midagi enda jaoks. See võib nihutada uneaega järjest hilisemaks ning muuta järgmise päeva väsitavamaks.

Nõiaring: vähene uni võib ATH sümptomeid võimendada

Vähene või katkendlik uni võib halvendada tähelepanu, töömälu, impulsside juhtimist ja emotsioonide reguleerimist. Need on oskused, millega ATH-ga inimesel võib niigi raskusi olla. Seetõttu võib halb uni muuta ATH-ga seotud toimetulekuraskused järgmisel päeval märgatavamaks.

Pärast lühikest ööd võib inimene olla tavapärasest hajevil, ärrituvam või unustavam. Päevase väsimuse leevendamiseks kasutatakse vahel rohkem kofeiini või ekraane, kuid hiline kofeiin ja õhtune ekraanikasutus võivad omakorda uinumist raskendada. Nii võib kujuneda ring, kus halb uni ja päevased raskused üksteist alal hoiavad.

ATH hindamisel on oluline küsida ka une kohta. Unehäire, unevõlg, ärevus või muu tervisemure võivad tekitada ATH-ga sarnaseid sümptomeid või olemasolevaid raskusi võimendada. Kui uni paraneb, võivad tähelepanu- ja enesejuhtimise raskused väheneda, kuid see ei kinnita ega välista ATH-d iseenesest.

Mida ATH-ga inimene saab une toetamiseks teha

Tavalised uneharjumuste soovitused võivad olla kasulikud ka ATH-ga inimesele, kuid vahel tuleb neid kohandada vastavalt sellele, mis õhtul und tegelikult häirib: hiline unerütm, mõtete hoog, pooleli jäänud ülesanded, sensoorne koormus või ravimite mõju. Eesmärk ei ole teha kõike korraga, vaid valida üks või kaks muutust, mida järjepidevalt katsetada.

Kohanda unerütmi järk-järgult

Kui jääd tavaliselt magama alles umbes kell üks, võib palju varasem voodisse minek tähendada lihtsalt pikka ärkvelolekut. Alusta ajast, mil unisus tavaliselt päriselt tekib, ning püüa hoida ärkamisaeg võimalikult ühtlane ka nädalavahetusel.

Kui soovid unerütmi varasemaks nihutada, tee seda väikeste sammudega, näiteks 15 minuti võrra iga paari päeva järel. Hommikune päevavalgus, eriti õues viibimine peagi pärast ärkamist, võib aidata organismil ööpäevarütmi varasemaks suunata. Muutused vajavad tavaliselt järjepidevust ja aega.

Kui unerütm on väga hiline, päevane unisus on tugev või katsed seda ise muuta ei aita, tasub arutada olukorda arsti või unespetsialistiga.

Vali rahulik tegevus, mis ei hoia sind ärkvel

Mõnele inimesele on vaikuses lamamine keeruline, sest mõtted muutuvad siis valjemaks. Kui uni ei tule, võib aidata madala stimulatsiooniga tegevus hämaras valguses: näiteks rahulik audioraamat, tuttav taskuhääling või kord juba kuuldud lugu. Vali midagi, mis ei ärata uudishimu ega tekita tunnet, et pead lõpuni kuulama.

Uus ja põnev sisu, sotsiaalmeedia ning telefoni kerimine võivad hoopis ärksust suurendada. Kui kasutad telefoni heli kuulamiseks, pane ekraan pimedaks, kasuta võimalusel taimerit ja hoia helitugevus madal. Kui audio teeb sind hoopis tähelepanelikumaks, eelista vaikust või mõnda muud rahulikku rutiini.

Pane mõtted enne voodisse minemist kirja

Kui õhtul tulevad pähe ideed, kohustused või mured, võib aidata need lühidalt paberile või märkmetesse kirjutada. Näiteks: „Helistan homme arstile”, „Vaata üle koosoleku materjal” või „Muretsen selle pärast, mõtlen sellele homme kell 17.”

Eesmärk ei ole teha voodis uut ülesannete nimekirja ega lahendada kõiki probleeme, vaid anda mõtetele kindel koht, kuhu nende juurde hiljem tagasi tulla. Mõnele sobib selleks voodi kõrval olev märkmik, teisele 10–15 minutit varem õhtul tehtud lühike „mureaeg”. Kui mõtete üleskirjutamine muutub omakorda pikaks planeerimiseks, tasub seda teha enne magamamineku rutiini algust.

Tee magamamineku algus nähtavaks

ATH-ga inimesel võib õhtul olla raske ajakulu märgata: kell 21 tundub veel varane, kuid järgmine kord kella vaadates on juba südaöö. Välised märguanded võivad aidata üleminekut alustada: näiteks telefonimeeldetuletus „hakka päeva lõpetama”, hämaram valgus või kindel tegevuste järjekord, nagu pesemine, hammaste pesu ja rahulik lugemine.

Rutiin ei pea olema pikk ega täiuslik. Kasulikum on valida kaks või kolm tegevust, mida saad enamikel õhtutel korrata, ning siduda need nähtava märguandega. Kui üks õhtu läheb teisiti, ei tähenda see, et rutiin on ebaõnnestunud, järgmine õhtu on uus võimalus jätkata.

Kofeiin ja ekraanid

Kofeiin võib und mõjutada mitu tundi ning selle toime kestus erineb inimeseti. Mõnel häirib juba pärastlõunane kohv uinumist, teisel mitte. Kui sul on uinumisraskus, tasub proovida kofeiini kogust vähendada või jätta viimane kohv, energiajook või kange tee päeva varasemasse poolde ning jälgida mõju unepäevikus.

ATH-ga inimene võib kasutada kofeiini väsimuse või keskendumisraskuse leevendamiseks. Eesmärk ei pea olema automaatselt täielik loobumine, vaid leida kogus ja kellaaeg, mis ei tee õhtust und raskemaks. Kofeiin ei asenda siiski piisavat und ega ATH-ravi arutamist arstiga.

Ekraanide puhul ei ole küsimus ainult valguses. Voodis kerimine võib venitada aega, pakkuda pidevalt uut ja emotsionaalset sisu ning hoida aju ärksana. Kui kasutad õhtul telefoni, proovi määrata kindel lõpetamise aeg, hoida ekraan hämaram ja vältida voodis sotsiaalmeediat või tööteemasid.

Kuidas ATH ravimid und mõjutavad

ATH-ravimid võivad und mõjutada eri viisil. Stimulandid võivad mõnel inimesel uinumist raskendada, eriti kui toime kestab õhtusse, annus ei sobi või ravimit võetakse liiga hilja. Teisel inimesel võib hästi sobiv ravi toetada und kaudselt: päev on paremini korraldatud, õhtul on vähem pooleli jäänud kohustusi või sisemist rahutust.

Une muutus ei tähenda automaatselt, et ravim ei sobi, kuid sellest tasub ravimit määranud arstile rääkida. Arst saab hinnata ravimi tüüpi, annust, võtmise kellaaega, teiste ainete, näiteks kofeiini mõju ning võimalikke muid uneprobleeme. Ravimit ei tasu omal käel muuta ega katkestada.

Rohkem selle kohta oleme kirjutanud artiklis ATH ravimid ja teraapia.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Tasub spetsialistiga rääkida, kui uinumisraskus kordub vähemalt mitu korda nädalas, mõjutab päevast toimetulekut või püsib vaatamata uneharjumuste muutmisele. Abi on põhjendatud ka siis, kui ärkad piisava uneaja järel pidevalt väsinuna, norskad valjult, esineb hingamispause, öiseid jalatõmblusi või tugevat päevast unisust, need võivad viidata muule unehäirele.

Kui ATH kahtlus on olemas, on oluline arvestada und hindamise osana. Unehäire võib ATH-ga sarnaseid raskusi tekitada või olemasolevaid sümptomeid võimendada, kuid uneprobleem üksi ei kinnita ATH-d.

Kuidas ATH hindamine käib ja mida see maksab, oleme kirjeldanud ATH täiskasvanul lehel ning ATH KKK lehel. Kui esiplaanil on eelkõige uni ja ATH ei tundu tõenäoline, vaata unehäirete lehte. Une ja vaimse tervise seosest loe lisaks artiklist uneraskused ja vaimne tervis.

Enne vastuvõttu võib olla kasulik pidada ühe kuni kahe nädala jooksul lihtsat unepäevikut. Pane kirja, mis kell läksid voodisse, millal umbes uinusid, öised ärkamised, lõplik ärkamisaeg ning võimalusel ka päevased uinakud, kofeiin ja ravimite võtmise kellaaeg. See aitab spetsialistil une mustrit täpsemalt mõista, kuid ei asenda vajadusel muid uuringuid. Broneeri aeg ja võta päevik kaasa.

Korduma kippuvad küsimused

Miks ATH-ga inimene võib just õhtul kõige aktiivsem olla?

Õhtul võivad pähe tulla pooleli jäänud ülesanded, homsed kohustused, mured või uued ideed. Kui päevane tempo aeglustub ja väliseid nõudmisi on vähem, võib mõtete rahustamine tunduda eriti raske. Seda kogevad paljud inimesed, mitte ainult ATH-ga inimesed, ning seda võivad võimendada stress ja ärevus.

Mõnel ATH-ga täiskasvanul on ka hilisem unerütm: loomulik unisus saabub õhtul hiljem ning kell 23 ei pruugi keha veel olla valmis magama jääma. See ei ole siiski omane kõigile ega selgita kõiki uinumisraskusi.

Kas unetus võib olla ATH sümptom?

Unetus ei ole ATH diagnoosikriteerium, kuid uneprobleeme esineb ATH-ga täiskasvanutel sagedamini. Uinumisraskus võib olla seotud näiteks hilise unerütmi, ärevuse, ravimite, kofeiini või muu unehäirega.

Unepuudus võib ise tekitada tähelepanuraskusi, unustamist ja ärrituvust, mis võivad ATH-ga sarnaneda või olemasolevaid ATH sümptomeid võimendada. Seetõttu küsitakse ATH hindamisel alati ka une kohta ning püsivat uneprobleemi tasub hinnata omaette.

Kas ATH ravimid rikuvad une ära?

ATH-ravimid võivad mõnel inimesel uinumist raskendada, eriti kui ravimi toime kestab õhtusse või annus ei sobi. Teisel inimesel võib hästi sobiv ravi und kaudselt toetada, näiteks kui päevased kohustused ja tähelepanu on paremini juhitavad.

Kui uni pärast ravi alustamist või annuse muutmist halveneb, räägi sellest ravimit määranud arstile. Arst saab hinnata ravimi tüüpi, annust ja võtmise aega ning võimalikke muid uneprobleemi põhjuseid. Ravimit ei tasu omal käel muuta ega katkestada.

Kas melatoniin aitab ATH puhul uinuda?

Melatoniin võib mõnele inimesele abiks olla, eriti kui uinumine nihkub järjepidevalt väga hiliseks ja kahtlus on hilinenud unerütmil. See ei toimi kõigil ühtemoodi ning selle mõju sõltub muu hulgas võtmise ajast, kogusest ja uinumisraskuse põhjusest.

Melatoniin ei asenda uneharjumuste, ärkamisaja ja päevase valguse ülevaatamist. ATH-ga täiskasvanute puhul ei ole see automaatne lahendus ning püsiva uneprobleemi korral tasub enne kasutamist või annuse muutmist rääkida arsti või apteekriga, eriti kui kasutad teisi ravimeid või sul on muid tervisemuresid.

Mida võtta kaasa vastuvõtule, kui mure on une pärast?

Kasulik on ühe kuni kahe nädala unepäevik: mis kell läksid voodisse, millal umbes uinusid, kas ja kui kaua öösel ärkasid, millal lõplikult tõusid ning kuidas end päeval tundsid. Võimalusel märgi üles ka päevased uinakud, kofeiin, alkohol ning ravimite võtmise kellaajad.

Võta kaasa ravimite ja toidulisandite nimekiri. Unepäevik aitab spetsialistil märgata unerütmi ja võimalikke unetust alal hoidvaid mustreid, kuid üksi ei erista see ATH-d ega pane unehäire diagnoosi.

Allikad

Scroll to Top