Trauma ja PTSD
Trauma on reaktsioon kogemusele, mis on ületanud meie toimetulekuvõime piiri. See ei sõltu ainult sellest, mis juhtus — vaid sellest, kuidas see kogemus kehas ja meeles registreerus. Kaks inimest võivad elada sama sündmuse üle täiesti erinevalt.
Traumaatilised kogemused võivad olla ühekordsed — õnnetus, rünnak, kaotus — aga ka korduvad ja pikaajalised, nagu lapsepõlves kogetud väärkohtlemine, vägivald suhtes või kurnav töökeskkond. Mõlemad jätavad jälgi.
Mida PTSD tähendab
PTSD ehk posttraumaatiline stressihäire tekib siis, kui traumaatilise kogemuse järgne reaktsioon ei leevendu aja jooksul, vaid jääb püsima või süveneb. Aju jääb justkui “valveolekusse” — otsib ohtu ka siis, kui ohtu tegelikult ei ole.
Levinud tunnused: korduvad meenutused või “välgatused” sündmusest (ingl flashback), õudusunenäod, tugev ärevus teatud kohtades või olukordades, tuimustunne, raskus lähisuhetega, ärrituvus ja unehäired. Osa inimesi väldib aktiivselt kõike, mis sündmust meenutab — kohti, inimesi, uudiseid.
PTSD ei ole nõrkus. See on meie aju kaitsemehhanism, mis on jäänud sisse lülitatuks kauem kui vajalik.
Millal abi otsida
Pärast rasket kogemust on reaktsioonid normaalsed — mõni nädal või isegi kuu võivad mööduda raskelt. Aga kui sümptomid ei vähene, kui need häirivad töötamist, suhteid või igapäevast elu, on abi otsimine mõistlik samm. Samuti kui sa märkad, et väldid järjest rohkem ja su elu on hakanud kitsaks jääma.
Kuidas traumat ravitakse
Traumaravi ei tähenda seda, et pead kõigest rääkima esimesel kohtumisel — ega ka seda, et traumast tuleb väga detailselt läbi käia. Hea traumateraapia lähtub sinu turvalisusest ja tempo on sinu oma.
AT Praksises kasutame traumaga töötamisel tõenduspõhiseid lähenemisi, sealhulgas traumale fokuseeritud KKT-d. Töötame selle nimel, et sündmuse mälestus lakkaks kontrollimast praegust elu — et saaksid elada täielikumalt siin ja praegu.
Esimene samm on sageli lihtsalt kokkusaamine ja see, et räägiksid sellest, mis on juhtunud. Ilma surveta, omas tempos.