Sotsiaalne ärevus
Paljud inimesed tunnevad end aeg-ajalt suhtlemisel ebamugavalt. See on normaalne. Sotsiaalne ärevus on midagi muud — see on seisund, kus hirm teiste inimeste reaktsiooni ees muutub nii tugevaks, et hakkab piirama igapäevaelu.
Kuidas ära tunda sotsiaalset ärevust
Häbelikkus ja sotsiaalne ärevus ei ole sama asi. Häbelikkus on iseloomujoon — mõni inimene on lihtsalt tagasihoidlikum. Sotsiaalne ärevus on aga seisund, mis tekitab selget häda ja mida inimene ise sageli sooviks muuta.
Tunned enne koosolekut juba päevi ette ärevust? Väldid telefonivestlusi, sest kardad öelda midagi valesti? Pärast vestlust kordad peas uuesti läbi kõik, mida ütlesid, ja mõtled, kas see kõlas rumalalt? Need on märgid, et ärevus on muutunud takistuseks.
Kehaliselt võib sotsiaalne ärevus ilmneda südamekloppimisena, punastamisena, käte värisemisena või soovina ruumist kiiresti lahkuda. Mõnikord on need reaktsioonid nii ebamugavad, et inimene hakkab olukorrast täielikult kõrvale hoidma.
Miks see tekib
Sotsiaalse ärevuse taga on sageli usk, et teised hindavad sind karmilt — et teed vea, näed rumal välja või jätad halva mulje. See usk ei pruugi olla teadlik. Inimene lihtsalt tunneb end sotsiaalsetes olukordades ebaturvaliselt, ilma et ta täpselt oskaks selgitada, miks.
Mõnikord algab see lapseeas — kiusamise kogemus, hinnanguline keskkond kodus või lihtsalt üks halb kogemus, mis jäi sügavale meelde. Mõnikord pole selget põhjust. Mõlemal juhul on abi võimalik.
Kuidas KKT aitab
Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) on sotsiaalse ärevuse ravis üks enim uuritud lähenemisi. See ei tähenda, et istud ja räägid lõputult sellest, kui halb su lapsepõlv oli. KKT on konkreetne.
Teraapia käigus uurime koos, millised mõttemustrid ärevust toidavad. Kas sa eeldad kohe halvimat? Kas sa tõlgendad neutraalseid näoilmeid negatiivsetena? Kui need mustrid on nähtavaks tehtud, saab hakata neid muutma.
Lisaks mõtetele töötame ka käitumisega. Vältimine annab hetkeks leevenduse, aga pikas plaanis muudab ärevuse tugevamaks. KKT-s harjutame järk-järgult olukordadele lähemale minekut — nii et aju saab uue kogemuse, mis ei kinnita vana hirmu.
Tulemused ei tule üleöö. Enamasti märkavad inimesed muutust 10-20 seansi jooksul. Mõnele piisab vähemast, mõni vajab rohkem aega.
Psühholoog Tallinnas
AT Praksises töötavad psühholoogid, kes on spetsialiseerunud ärevushäirete ravile. Esimene kohtumine on tavaliselt tutvumisvestlus — saad rääkida, mis sind vaevab, ja saame vaadata, kas ja kuidas saame aidata. Rõhku ei panda diagnoosile ega siltidele, vaid sellele, mis sinu jaoks tegelikult muutuda võiks.