TÖÖHEAOLU UURINGU TULEMUSTE TÕLGENDAMINE JA SOOVITUSED EDASISTEKS TEGEVUSTEKS
Mis on läbipõlemine?
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) kohaselt on läbipõlemine „sündroom, mis tekib tööga seotud kroonilise stressi tagajärjel, mida ei ole edukalt maandatud.“ Läbipõlemine viitab konkreetselt töö kontekstis esinevatele nähtustele, mida ei tohiks kasutada kogemuste kirjeldamiseks teistes eluvaldkondades.
Läbipõlemist iseloomustab tõsine vaimne kurnatus, mille puhul isikud ei suuda enam endist viisi tööülesannetega toime tulla. Läbipõlemise korral satuvad löögi alla nii energia kui ka motivatsiooniga seotud aspektid, mis väljenduvad võimetusena tööd teha ja sooviga tööl mitte jõupingutusi teha.
Läbipõlemist põhjustab ebavõrdsus töö nõudmiste (rollikonflikt, isikutevaheline konflikt, ahistamine jms) ja ebapiisavate töö ressursside vahel (meeskonna õhkkond, rollide selgus, isiku-töökoha sobivus jms). Läbipõlemise teket võivad soodustada töövälised probleemid ja/või isiklik haavatavus.
Läbipõlemisel on neli mõõdet:
Kurnatus viitab tõsisele energiapuudusele, mis on seotud nii füüsilise kui vaimse väsimustundega. Seda iseloomustab energia puudumine uute tööde alustamisel, väsimustunne, mis tekib kiiresti isegi minimaalse tööpingutuse korral, täielik kurnatuse tunne pärast tööpäeva ning suutmatus pärast tööpäeva end välja puhata.
Vaimne kaugenemine avaldub psühholoogilise võõrandumisena tööst tugeva vastumeelsuse tõttu. Ilmingute hulka kuuluvad teistega kontakti vältimine, ükskõiksus ja entusiasmi puudumine. Vaimne võõrandumine toimib kaitsemehhanismina, mis takistab lisaenergia kulutamist, vältides seeläbi kurnatuse suurenemist.
Kognitiivsete võimete halvenemine hõlmab mäluprobleeme ja tähelepanu-/keskendumishäireid, suutmatust selgelt mõelda ja tööl uusi asju õppida ning probleeme töömäluga (nt raskused mitme asja korraga meeles pidamisel ja nende haldamisel). Kognitiivseid häireid süvendavad energiapuudust.
Emotsionaalse enesetunde halvenemist iseloomustab kerge ärrituvus, ülereageerimine, raskused enda reaktsioonide kontrollimisel ja suutmatus oma tunnetega toime tulla. Emotsionaalsed häireid süvendavad samuti energiapuudust.
Läbipõlemist võib mõista järgmiselt. Äärmusliku KURNATUSE tõttu on häiritud inimese võime reguleerida enda EMOTSIONAALSEID ja KOGNITIIVSEID protsesse. Enesekaitse eesmärgil toimub VAIMNE KAUGENEMINE. Vaimse võõrandumise tagajärjel väheneb nii töömotivatsioon kui ka töötulemused, mis omakorda suurendavad stressi ja KURNATUST ning nõiaring hakkab otsast peale.
Miks peaksin töötaja või organisatsioonina hoolima läbipõlemise riskist?
ORGANISATSIOONI TULEMUSED
Suur stressi ja läbipõlemise risk kahjustab statistiliselt olulisel määral organisatsiooni tulemusi.
KÕIK NELI läbipõlemise mõõdet (kurnatus, emotsionaalsed raskused, kognitiivsed raskused, vaimne kaugenemine) on seotud järgmise organisatsiooni tulemusega.
- TÖÖTAJA LAHKUMISKAVATSUS – Töötaja kavatseb lähema aasta jooksul töökohta vahetada.
Suure läbipõlemise riskiga inimene vahetab lähema aasta jooksul tõenäolisemalt töökohta kui inimene, kelle stressitase on tervislikum.
Kurnatusel, vaimsel kaugenemisel ja emotsionaalsetel raskustel on statistiliselt olulised negatiivsed seosed veel ka järgmise teguriga:
- TÖÖGA RAHULOLU – Töötaja on praeguse tööga rahul. Mida kõrgem on läbipõlemise skoor, seda vähem rahul inimene on.
Suure läbipõlemise riskiga inimene ei ole oma tööga rahul.
Emotsionaalsetel ja kognitiivsetel raskustel on statistiliselt olulised negatiivsed seosed veel ka järgmise teguriga:
- ROLLI TÄITMINE – Töötaja töötulemused vastavad töönõuetele. Mida kõrgem on läbipõlemise skoor, seda halvemad on töötulemused.
Suure läbipõlemise riskiga inimene ei tule oma töö tegemisega hästi toime.
Pikaajalised negatiivsed tagajärjed
Eri uuringud Hollandist ja Rootsist on näidanud, et läbipõlenud inimese kognitiivsed funktsioonid, nagu vaimne tempo, tähelepanu ja mälu, ei ole ka kolm aastat pärast esmast abi otsimist normaliseerunud. Seega ei ole kognitiivsed raskused ainult osa läbipõlemissündroomist vaid kestavad veel pikka aega pärast muude läbipõlemise sümptomite vähenemist.
Mida minu tulemused tähendavad?
Valgusfoor (läbipõlemise risk puudub / risk esineb / risk on väga suur)
Statistilise analüüsil kaudu leitud piirväärtuste abil on võimalik võrrelda Sinu tulemusi patsientidega, kes kannatavad tõsiste läbipõlemise vaevuste all. Võrdlus näitab, kas ja kuivõrd on Sinu tulemus piirväärtustega võrreldes problemaatiline.
– Roheline
Roheline tulemus tähendab, et praegusel hetkel Sul läbipõlemise riski ei esine. Sa võid kogeda stressirohkeid perioode, kuid suudad nende perioodide vahel piisavalt taastuda. Palun arvesta, et roheline tulemus ei tähenda seda, et Sul puuduks läbipõlemise riski üldse kogu elu jooksul. Meie soovitus on 4-6 kuu tagant regulaarselt seda kontrollida, et jälgida oma stressitaset ja läbipõlemise riski ajas.
– Kollane
Kollane tulemus tähendab, et oled pikema aja vältel kogenud suurt stressi, sellest piisavalt taastumata. Sul on võimalik olukorda edukalt muuta, kui võtad aja maha ja sead taastumise prioriteediks. Muutusi tegemata võid aga sattuda punasele alale (väga suur läbipõlemise risk).
– Punane
Punane tulemus tähendab, et Sul on väga suur läbipõlemise risk. Tõenäoliselt oled pika aja vältel kogenud kroonilist stressi. Sellesse tuleb suhtuda väga tõsiselt. Pead oma elus/tööl tegema muudatusi, et vältida läbipõlemist.
Kogutud andmetel põhinevad normid ja võrdlus keskmise töötajaga
Koondtulemus ja iga mõõtme tulemus eraldi näitavad, kuidas Sul läheb võrreldes keskmise inimesega. Skaala piirväärtused on loodud Hollandi ja Flandria tööjõu representatiivset valimil. Skaala on jaotatud neljaks kategooriaks: madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge, võttes arvesse mõõtmise standardviga ja tulemuste jaotust.
Tulemuste jaotus:
Madal: 0% to 25%
Keskmine: 25% to 75%
Kõrge: 75% to 95%
Väga kõrge: 95% to 100%
Mis põhjustab läbipõlemise riski?
Läbipõlemise risk on seotud ebavõrdsusega töö nõudmiste (rollikonflikt, isikutevaheline konflikt, ahistamine jms), ebapiisavate töö ressursside (meeskonna õhkkond, rollide selgus, isiku-töökoha sobivus jms) ja isikliku haavatavuse vahel. Läbipõlemise, töö nõudmiste, isiksusejoonte ja töö ressursside vahel on leitud statistiliselt oluline seos.
Kui Said kõrge skoori mis tahes läbipõlemise mõõtmel, siis võivad sellega olla seotud allpool kirjeldatud põhjused. Igal mõõtmel on nii omavahel kattuvaid kui ka üksteisest erinevad aspekte.
Järgmistel lehekülgedel käsitleme iga läbipõlemise mõõdet ja seda, mis võib kõnealuses mõõtmes kõrget skoori põhjustada.
1. MÕÕDE: KURNATUS
Töö nõudmised
Tööga seotud nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised nagu kvantitatiivsed (ülekoormus) ja emotsionaalsed (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tegelikke tundeid) nõudmised, ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised asjaolud.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust töötajal teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on töötajal kolleegiga erimeelsusi, mis süvenevad nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikti ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju töötaja eraelule.
Isiksusejooned
Töötaja isiksusetüüp võib muuta teda stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
- NEUROOTILISUS – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega positiivne seos. Mida neurootilisem isik on (emotsionaalselt vähem stabiilne), seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui töötaja suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole töötajal täpselt selge, mida temalt tööülesannete täitmisel oodatakse. Ta ei tea, millised ülesandeid peab täitma, millised on tema konkreetsed eesmärgid, kuidas tema töö mõjutab organisatsiooni laiemaid eesmärke ja kuidas tema tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
2. MÕÕDE: VAIMNE KAUGENEMINE
Töö nõudmised
Tööga seotud nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised nagu kvantitatiivsed (ülekoormus) ja emotsionaalsed (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tegelikke tundeid) nõudmised, ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised asjaolud.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on töötajal kolleegiga erimeelsusi, mis süvenevad nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust töötajal teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju töötaja eraelule.
Isiksusejooned
Töötaja isiksusetüüp võib muuta teda stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui töötaja suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole töötajal täpselt selge, mida temalt tööülesannete täitmisel oodatakse. Ta ei tea, millised ülesandeid peab täitma, millised on tema konkreetsed eesmärgid, kuidas tema töö mõjutab organisatsiooni laiemaid eesmärke ja kuidas tema tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
- ISIKU-TÖÖKOHA SOBIVUS – Praegune töökoht vastab sellele, mida töötaja oskab ja tahab teha. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on isiku-töökoha sobivus, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui töötaja erialased oskused ei sobi kokku sellega, mida töö temalt eeldab. Lisaks ei ole töö töötaja jaoks huvitav ja ta ei soovi seda teha.
3. MÕÕDE: EMOTSIONAALSED RASKUSED
Töö nõudmised
Tööga seotud nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised nagu kvantitatiivsed (ülekoormus) ja emotsionaalsed (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tegelikke tundeid) nõudmised, ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised asjaolud.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on töötajal kolleegiga erimeelsusi, mis süvenevad nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust töötajal teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju töötaja eraelule.
- AHISTAMINE – Töötaja on viimase 12 kuu jooksul kogenud sotsiaalselt soovimatut käitumist.
Näiteks kogeb töötaja ähvardusi, vägivalda, kiusamist, hirmutamist, diskrimineerimist või soovimatut seksuaalset tähelepanu.
Isiksusejooned
Töötaja isiksusetüüp võib muuta teda stressile ja läbipõlemisele vastuvõtlikumaks.
- NEUROOTILISUS – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega positiivne seos. Mida neurootilisem isik on (emotsionaalselt vähem stabiilne), seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
- OPTIMISM – Sellel isiksusejoonel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida vähem optimistlik isik on, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele ja isiksusejoontele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui töötaja suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole töötajal täpselt selge, mida temalt tööülesannete täitmisel oodatakse. Ta ei tea, millised ülesandeid peab täitma, millised on tema konkreetsed eesmärgid, kuidas tema töö mõjutab organisatsiooni laiemaid eesmärke ja kuidas tema tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
4. MÕÕDE: KOGNITIIVSED RASKUSED
Töö nõudmised
Tööga seotud nõudmised on stressi ja läbipõlemise suurimad põhjused.
Märkus: Tavapäraselt läbipõlemisega seostatavad töö nõudmised nagu kvantitatiivsed (ülekoormus) ja emotsionaalsed (väliselt rõõmsameelne olemine, varjates samal ajal oma tegelikke tundeid) nõudmised, ei ole läbipõlemisega nii tugevalt seotud kui järgmised asjaolud.
- ISIKUTEVAHELINE KONFLIKT – Tööga seotud või isiklikud konfliktid teiste tööl olevate isikutega.
Näiteks on töötajal kolleegiga erimeelsusi, mis süvenevad nii, et see muutub krooniliseks ja jääb püsivalt lahendamata.
- ROLLIKONFLIKT – Vastuoluliste nõuete tõttu ei ole töötajal võimalik oma töörolli nõuetekohaselt täita.
Näiteks paluvad kaks ülemust töötajal teha kahte eri ülesannet, kuid mõlemat ei ole võimalik korraga teha.
- TÖÖ- JA ERAELU KONFLIKT – Töötajal on raskusi töö- ja eraelu tasakaalustamisega. Konflikte ei põhjusta probleemid väljaspool tööd, vaid tööprobleemid segavad eraelu.
Näiteks avaldab ülekoormus või isikutevaheline konflikt negatiivset mõju töötaja eraelule.
- AHISTAMINE – Töötaja on viimase 12 kuu jooksul kogenud sotsiaalselt soovimatut käitumist.
Näiteks kogeb töötaja ähvardusi, vägivalda, kiusamist, hirmutamist, diskrimineerimist või soovimatut seksuaalset tähelepanu.
Töö ressursid
Lisaks töö nõudmistele mõjutavad läbipõlemist ja stressitaset ka töö ressursid.
- MEESKONNA ÕHKKOND – Meeskonnas valitseb meeldiv õhkkond ja töötaja tunneb end vabalt. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida halvem on meeskonnas valitsev õhkkond, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks kui töötaja suhted meeskonnaliikmetega ei ole positiivsed ja meeskonnas puudub usaldus, koostöö, turvalisus ja toetus.
- ROLLIDE SELGUS – Täitmisele kuuluvad ülesanded on selgelt määratletud ning ootused ja kohustused on töötajale selged. Sellel on läbipõlemisega negatiivne seos. Mida ebaselgemad on rollid, seda kõrgem on läbipõlemise skoor.
Näiteks ei ole töötajal täpselt selge, mida temalt tööülesannete täitmisel oodatakse. Ta ei tea, millised ülesandeid peab täitma, millised on tema konkreetsed eesmärgid, kuidas tema töö mõjutab organisatsiooni laiemaid eesmärke ja kuidas tema tööd hinnatakse ja mõõdetakse.
Mida selle osas ette võtta?
Iga inimene on unikaalne ja tema vajadused erinevad mõnevõrra teiste omadest. See, mis toimib ühe inimese puhul, ei pruugi toimida teise puhul. Tähtis on proovida erinevaid asju ja et igaüks leiaks üles selle, mis talle kõige paremini sobib.
1. Pöördu vaimse tervise spetsialisti poole
Kui Sul on väga suur läbipõlemise risk, siis on soovitatav otsida professionaalset tuge.
Psühholoogid on vaimse tervise probleemide, sh läbipõlemise lahendamisel spetsialistid, kes pakuvad emotsionaalset tuge ja toimetulekut abistavaid strateegiaid. Oluline on leida koht, kus Sul on turvaline oma mõtteid ja tundeid väljendada.
2. Mõtiskle peamiste stressorite üle ja püüa neid vähendada või kõrvaldada
Võttes arvesse eelmainitud võimalikke läbipõlemist soodustavaid tegureid (töö nõudmised ja ressursid, Sinu isiksus), mõtiskle selle üle, mis Sinu elus stressi põhjustab. Kui Sa ei ole oma peamistes stressiallikates kindel, siis pöördu vaimse tervise spetsialisti poole, kes saab Sind nende leidmisel aidata.
Peamiste stressorite vähendamine või kõrvaldamine on läbipõlemise vältimiseks ülioluline. Selleks võid vajada oma juhi/tööandja abi. Võib aga juhtuda, et stressori kõrvaldamine ei ole võimalik. Sellisel juhul soovitame Sul konsulteerida psühholoogiga, et leida muid strateegiaid, mis võiksid Sind aidata.
3. Uni ja taastumine olgu prioriteediks
Magamine on keha loomulik viis taastuda ja ennast tervendada, mis on läbipõlemise ennetamisel määrava tähtsusega.
Muud taastumise viisid peale magamise on väga individuaalsed. Osasid inimesi aitab sel puhul mediteerimine, teisi füüsiline tegevus või väärtuslikud suhted. Ei ole olemas kõigile sobivat lahendust.
4. Ole kehaliselt aktiivne
Füüsiline tegevus on oluline stressimaandaja ja võib aidata läbipõlemist ennetada. Füüsilised tegevused on näiteks jalutamine, jooksmine või mõni muu kehaline liikumine.
Kasuks tuleb, kui tööandja võimaldab Sul füüsilist tegevust teha tööajal (eriti kui Sinu tulemus oli punane). Püüa oma kalendris füüsilise tegevuse jaoks planeerida regulaarsed ajad – eelistatavalt päeva keskel.
5. Püüa arendada tervislikke toitumisharjumusi
Oluline on arendada tervislikke toitumisharjumusi. Proovi toituda regulaarselt ja tasakaalustatult, süües iga päev samal kellaajal. Tööl olles proovi süüa lõunat. Proovi vältida ülemääraseid toidukoguseid või vastupidi, toitumise piiramist.
6. Jälgi oma stressi- ja heaolutaset
Püüa järjepidevalt jälgida oma heaolu- ja stressitaset. Analüüsi, millised tegevused vähendavad Sinu stressi ja millised mitte, ning tee selle põhjal oma elus vajalikud muudatused.
Uuringu teaduslikud alused ja soovitused
Testuuring on Leuveni Katoliikliku Ülikooli (Belgia) kolmeaastase teadusprojekti tulemus. Lisateabe saamiseks klõpsake lingil.
Schaufeli, W.B., De Witte, H. & Desart, S. (2020). Manual Burnout Assessment Tool (BAT)