Laste vaimne tervis
Lapsed ei ütle alati otse, et neil on raske. Sageli näitab see hoopis käitumisena — kapriisid, kooliminek läheb vaidlusteks, sõpruskonnas on probleeme, uni on läinud kehvaks. Vanemana on raske teada, millal see läheb üle ja millal on vaja abi otsida.
Millal otsida lapsele abi
Üks halb nädal ei tähenda veel midagi tõsist. Aga kui märkad, et laps on pikema perioodi jooksul muutunud, see mõjutab tema kooliteed, sõprussuhteid või und, tasub pöörduda spetsialisti poole.
Mõnikord pöörduvad vanemad abi saamiseks enda jaoks — et mõista, kuidas last toetada. See on täiesti mõistlik lähenemine. Sageli on lapse raske perioodiga seotud kogu pere.
Levinud raskused lastel
Laste ärevus ilmneb tihti eraldumishirmu, kooliärevuse või liialdatud murede kaudu. Laps võib keelduda kooli minemast, olla öösiti väga rahutu või soovida, et vanem oleks pidevalt lähedal.
ATH (aktiivsus- ja tähelepanuhäire) on üks sagedasemaid lastepsühholoogia põhjuseid vastuvõtule pöördumisel. Tähelepanuraskused, impulsiivsus ja motoorika rahutus võivad koolis palju häda teha — ka siis, kui laps on tegelikult tark ja motiveeritud.
Käitumisraskused — agressiivsus, vastandumine, reeglite eiramine — on sageli märk sellest, et laps on kuskil ummikus. Käitumine on keel, millega ta ütleb, et midagi on valesti. Selle keele tõlkimine on teraapia üks eesmärkidest.
Töö lapsega AT Praksises
AT Praksises on lastepsühholoogid, kellel on kogemus eri vanuses lastega — alates koolieelikutest kuni noorukiteni. Töömeetodid sõltuvad lapse vanusest ja raskusest: väiksematega kasutatakse sageli mängu, suurematega on rohkem juttu.
Vanem ei jää protsessist kõrvale. Esimesel kohtumisel räägime läbi, mida vanem on märganud. Regulaarselt jagame infot selle kohta, kuidas teraapial läheb ja mida kodus saab toetada.
Hindamine on samuti võimalik — kui kahtled, kas lapsel on ATH, autismispektri häire või mõni õpiraskus, saame seda AT Praksises uurida.