Tänapäeva töö iseloom on liikunud füüsiliselt töölt vaimsele ja tekitab töötajatele üha enam vaimseid pingeid. Psühhosotsiaalseid ohutegureid on teaduskirjanduses leitud olevat 30-120. Ohutegurite pikaajaline kogemine põhjustab tööstressi, mis on kogum emotsionaalsetest, kognitiivsetest, käitumuslikest ja füsioloogilistest reaktsioonidest, mida kutsuvad esile töökorraldus, töökeskkonna tingimused, kommunikatsioon, töötajate subjektiivsed tegurid. Ettevõttele tähendab see rohkem haiguslehti, tööõnnetusi, tööjõuvoolavust, probleeme kvaliteedist, alanenud tootlikkust. Ettevõttel on riskianalüüsi raames kohustus hinnata töötajate psühhosotsiaalseid ohutegureid ja rakendada nende tarbeks abinõusid. Tööpsühholoog tegeleb töökeskkonna psühholoogiliste riskitegurite hindamise ja maandamisega. Tööpsühholoog kasutab probleemide tuvastamiseks vaatlust, küsimustikke, intervjuusid, analüüsib mitmesuguseid andmeid ja koostab tegevuskava psühhosotsiaalsete ohtude ennetamiseks ja vähendamiseks. Sagedamini sisaldab tegevuskava töökorralduse ja juhtimisega seotud tegevusi ning tegevusi töötajate psühholoogilise toimetuleku parandamiseks.