ATH ja autismispektrihäire esinevad sageli koos ning see üllatab paljusid. Veel mõnikümmend aastat tagasi käsitleti neid häireid diagnostikas teineteist välistavatena – arvati, et inimesel saab olla kas ATH või autismispektrihäire, kuid mitte mõlemad korraga. Tänapäevased uuringud on näidanud, et need võivad esineda samaaegselt ning paljudel inimestel on mõlemale häirele iseloomulikke tunnuseid.
See võib muuta nii enese kogemuste mõtestamise kui ka kliinilise hindamise keerulisemaks, sest osa sümptomitest kattub, samas kui osa erineb selgelt.
Selles artiklis vaatame, mille poolest ATH ja autismispektrihäire sarnanevad, mille poolest need erinevad ning mida tähendab see, kui mõlemad esinevad ühel inimesel.
ATH ja autism: kaks erinevat, kuid sageli koos esinevat neuroarengulist häiret
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning autismispektrihäire on mõlemad neuroarengulised häired. Nende tunnused avalduvad juba varases arengus, kuid paljudel inimestel jõutakse diagnoosini alles täiskasvanueas. Mõlemad mõjutavad seda, kuidas inimene töötleb teavet, reageerib ümbritsevale keskkonnale ja tuleb igapäevaelus toime, kuid seda erineval viisil.
ATH puhul on keskmes eelkõige tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide regulatsioon. See võib avalduda tähelepanu hoidmise raskuste, impulsiivsuse, organiseerimisraskuste või sisemise rahutusena.
Autismispektrihäire puhul on keskmes sotsiaalse suhtluse ja vastastikuse kommunikatsiooni eripärad, vajadus ennustatavuse järele, korduvad käitumismustrid või huvid ning sageli ka sensoorse töötlemise eripärad.
Kuigi ATH ja autismispektrihäire on erinevad seisundid, esineb neil mitmeid kattuvaid jooni. Näiteks võivad mõlema puhul esineda raskused muutustega kohanemisel, täidesaatvate funktsioonide kasutamisel, sensoorne tundlikkus või tunne, et igapäevaelu nõuab teistest rohkem pingutust.
Sarnasused, mis tekitavad segadust
Kuigi ATH ja autismispektrihäire on erinevad seisundid, võivad mõned nende tunnused olla sarnased. Just seetõttu võib vahel olla keeruline aru saada, millega on tegemist, ning vajalikuks osutub põhjalik kliiniline hindamine.
- Keskendumisega seotud väljakutsed. Nii ATH kui ka autismispektrihäire korral võivad esineda keskendumisraskused, kuid need võivad avalduda erinevalt. ATH puhul kipub tähelepanu kergemini hajuma või liikuma ühelt tegevuselt teisele. Autismispektrihäire korral võib inimene seevastu süveneda mõnda tegevusse väga põhjalikult ning tal võib olla keeruline tähelepanu ümber suunata.
- Sotsiaalne väsimus. Mõlema häire puhul võib suhtlemine nõuda tavapärasest rohkem vaimset energiat. Autismispektrihäire korral võib see olla seotud sotsiaalsete olukordade teadliku analüüsimise või maskeerimisega, ATH puhul aga näiteks tähelepanu hoidmise, impulsiivsuse reguleerimise või vestluse jälgimisega.
- Meeleline tundlikkus. Valgus, heli, puudutused, lõhnad või riiete tekstuur võivad olla häirivad nii ATH kui ka autismispektrihäire korral. Kuigi sensoorseid eripärasid seostatakse sagedamini autismispektrihäirega, võivad neid kogeda ka ATH-ga inimesed.
- Raskused rutiini ja üleminekutega. Mõlema häire korral võivad ootamatud muutused või tegevuste vahetamine olla keerulised. Autismispektrihäire puhul võib suuremat rolli mängida vajadus ennustatavuse ja rutiini järele, samas kui ATH puhul võivad raskused olla rohkem seotud tähelepanu ümberlülitamise, organiseerimise või täidesaatvate funktsioonidega. Praktikas võivad need põhjused ka omavahel põimuda.
Peamised erinevused
Kuigi ATH ja autismispektrihäire võivad mõnes olukorras välja paista sarnased, erinevad nende aluseks olevad raskused sageli üksteisest. Samas on oluline meeles pidada, et iga inimene on erinev ning kõik kirjeldatud tunnused ei esine kõigil.
- Suhtumine rutiini. Paljud autismispektrihäirega inimesed eelistavad rutiini ja ennustatavust, sest see aitab vähendada ebakindlust ning muudab igapäevaelu paremini hallatavaks. ATH-ga inimesed võivad seevastu otsida rohkem vaheldust ja uudsust ning neil võib olla keerulisem pikaajaliselt samast rutiinist kinni pidada.
- Sotsiaalne suhtlus.
Autismispektrihäire puhul on raskused sagedamini seotud sotsiaalse suhtluse ja vastastikuse kommunikatsiooni eripäradega. Näiteks võib olla keerulisem märgata või tõlgendada mitteverbaalseid vihjeid, mõista kaudseid sõnumeid või hinnata sotsiaalse olukorra kirjutamata reegleid.
ATH puhul tulenevad suhtlemisraskused sagedamini tähelepanu ja impulsside reguleerimise raskustest. Inimene võib näiteks teisi katkestada, unustada vestluse käigu või reageerida impulsiivselt, kuigi üldine arusaam sotsiaalsetest vihjetest võib olla säilinud.
- Huvid ja tähelepanu.
Autismispektrihäire korral on sageli iseloomulikud sügavad ja püsivad huvid, mis võivad olla inimese jaoks väga olulised ning pakkuda turvatunnet ja taastumist.
ATH puhul võib tähelepanu liikuda kiiremini uute ja põnevate tegevuste vahel. Samas võivad ATH-ga inimesed kogeda ka hüperfookust – väga intensiivset keskendumist huvipakkuvale tegevusele. Seetõttu ei erista ATH-d ja autismispektrihäiret mitte üksnes see, kui tugev on huvi, vaid ka selle olemus ning laiem sümptomite muster.
Kui mõlemad esinevad koos
Tänapäevased uuringud näitavad, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning autismispektrihäire esinevad sageli koos. Seetõttu ei ole enam põhjust käsitleda neid teineteist välistavate seisunditena – ühel inimesel võivad esineda mõlemale häirele iseloomulikud tunnused.
Ka NICE täiskasvanute autismispektrihäire hindamise juhend rõhutab, et hindamisel tuleb arvestada võimalike kaasuvate seisunditega, sealhulgas ATH-ga. See aitab paremini mõista inimese sümptomite tervikpilti ning kavandada tema vajadustele vastavat tuge.
Kui inimesel esinevad nii ATH kui ka autismispektrihäire, võivad nende tunnused üksteist nii võimendada kui ka varjata. Näiteks võib soov rutiini ja ennustatavuse järele põrkuda vajadusega uudsuse ja vahelduse järele või võivad tähelepanu- ja organiseerimisraskused varjata autismispektrihäirega seotud suhtlemis- ja sensoorseid eripärasid. Just seetõttu on oluline, et hindamine oleks terviklik ega keskenduks ainult üksikutele sümptomitele (NICE, Autism spectrum disorder in adults).
See tähendab praktikas, et ühel inimesel võivad samaaegselt esineda nii ATH-le kui ka autismispektrihäirele iseloomulikud tunnused. Näiteks võib tal olla keeruline tähelepanu hoida või tegevusi organiseerida, samal ajal kui ta on väga tundlik müra suhtes ning vajab igapäevaelus selget rutiini ja ennustatavust.
Need tunnused ei välista üksteist. Vastupidi – need võivad esineda samaaegselt ning mõjutada seda, kuidas inimene oma igapäevaelus toime tuleb. Just seetõttu on oluline hinnata inimese kogemusi tervikuna, mitte keskenduda ainult üksikutele sümptomitele.
Kui hindamisel keskendutakse ainult ühele võimalikule selgitusele, võivad mõned raskused jääda märkamata või saada ebatäieliku selgituse. See võib omakorda mõjutada seda, millised soovitused või tugimeetmed inimesele kõige paremini sobivad.
Põhjaliku kliinilise hindamise eesmärk on vaadata inimese kogemusi tervikuna. Vajaduse korral hinnatakse nii autismispektrihäire kui ka aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) võimalikkust ning arvestatakse ka teiste seisunditega, mis võivad sümptomeid mõjutada. Selline terviklik lähenemine aitab jõuda täpsema arusaamani inimese raskustest ja tugevustest ning leida tema vajadustele kõige sobivamad lahendused.
AT Praksises tehakse täiskasvanutele nii ATH hindamist kui ka autismispektri hindamist täiskasvanutele,. Kui inimese sümptomid viitavad sellele, hinnatakse vajaduse korral mõlema seisundi võimalikkust terviklikult, et mõista paremini nii raskusi kui ka tugevusi ning anda võimalikult täpsed soovitused edasiseks.
Miks segadus on nii levinud?
Osaliselt on segadus ajalooline. Varasemates diagnostilistes käsitlustes käsitleti aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH) ning autismispektrihäiret teineteist välistavatena – kui inimesele diagnoositi üks, ei saanud ametlikult diagnoosida teist. See muutus DSM-5 kasutuselevõtuga 2013. aastal ning tänapäeval on teada, et need kaks neuroarengulist häiret esinevad sageli koos.
Seetõttu said paljud täiskasvanud, keda hinnati lapsepõlves varasemate kriteeriumide järgi, ainult ühe diagnoosi, kuigi nende sümptomid võisid viidata mõlemale seisundile.
Teine põhjus on see, et ühe seisundi tunnused võivad muuta teise märkamise keerulisemaks. Näiteks võivad ATH-ga seotud impulsiivsus, aktiivsus või tähelepanuraskused varjutada autismispektrihäire sotsiaalse suhtluse või sensoorse töötlemise eripärasid. Samuti võib autismispektrihäirega seotud vajadus rutiini ja ennustatavuse järele muuta ATH tunnuste tõlgendamise keerulisemaks.
Seetõttu on oluline, et hindamine oleks terviklik ning arvestaks vajaduse korral nii ATH kui ka autismispektrihäire võimalikkusega, mitte ei keskenduks ainult ühele võimalikule selgitusele.
Näide, kuidas kattumine võib avalduda igapäevaselt
Kujuta ette inimest, kellel on keeruline pidada kinni tähtaegadest, organiseerida oma tegemisi või meeles pidada, kuhu ta oma asjad pani – need on aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH) iseloomulikud raskused. Samal ajal võib ta vajada väga selget päevaplaani ja ennustatavust ning kogeda tugevat stressi, kui plaanid ootamatult muutuvad – see on sagedamini iseloomulik autismispektrihäirele.
Väljastpoolt võib see tunduda vastuoluline: kuidas saab inimene vajada kindlat rutiini, kuid samal ajal olla organiseerimisega raskustes? Tegelikult ei ole need omadused omavahel vastuolus. Need võivad tuleneda kahest erinevast neuroarengulisest häirest, mis esinevad samal inimesel ning mõjutavad koos tema igapäevast toimetulekut.
Elu diagnoosiga (või ilma selleta)
Autismispektrihäire või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoos ei muuda seda, kes inimene on. Küll aga võib see aidata paremini mõista oma seniseid kogemusi, raskusi ja tugevusi ning anda selgema suuna sellele, milline tugi või millised toimetulekustrateegiad võiksid kõige paremini sobida.
Paljud inimesed kirjeldavad diagnoosi saamist kergendusena, sest lõpuks leitakse selgitus kogemustele, mida on aastaid olnud raske mõista või sõnastada. Teiste jaoks võib diagnoosiga kohanemine võtta rohkem aega ning sellega võivad kaasneda erinevad emotsioonid. Mõlemad kogemused on tavapärased.
Kui tunned, et kirjeldatu kõlab tuttavalt, võib olla kasulik rääkida kliinilise psühholoogi või psühhiaatriga. Põhjalik hindamine aitab selgitada, kas sinu kogemused on seotud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), autismispektrihäire, mõne muu seisundi või nende koosmõjuga. Vaata vastuvõtuaegu või uuri lähemalt ATH kohta üldisemalt.
Kuidas rääkida sellest lähedastega
Kui hakkad kahtlustama, et sinu kogemused võivad olla seotud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), autismispektrihäire või nende koosesinemisega, ei pea sul enne sellest rääkimist olema kõiki vastuseid. Piisab sellest, kui jagad oma tähelepanekuid ja selgitad, miks soovid oma kogemusi paremini mõista.
Näiteks võid öelda: „Olen märganud, et mõned igapäevased olukorrad valmistavad mulle järjepidevalt raskusi, ja soovin uurida, millest see võiks tuleneda.“
Lähedased ei pea tundma kõiki diagnoose või erialaseid termineid, et sind toetada. Sageli on kõige kasulikum selgitada, millised olukorrad on sinu jaoks keerulised ja milline tugi aitab sul nendega paremini toime tulla. Samas tasub meeles pidada, et inimesed võivad reageerida erinevalt – mõni mõistab kohe, teine võib vajada rohkem aega või lisainfot.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ATH ja autismispektrihäire on sama asi?
Ei. Tegemist on kahe erineva neuroarengulise seisundiga, millel on oma iseloomulikud tunnused. Kuigi nende sümptomid võivad osaliselt kattuda ja need võivad esineda koos, on tegemist erinevate seisunditega.
Kas on võimalik, et mul on mõlemad korraga?
Jah. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) ning autismispektrihäire võivad esineda koos ning seda kohtab sagedamini, kui varem arvati. Põhjalik kliiniline hindamine aitab selgitada, kas inimese raskused on seotud ühe või mõlema seisundiga.
Kuidas ma tean, kumb mind paremini kirjeldab?
Seda on sageli keeruline iseseisvalt hinnata, sest mõned tunnused kattuvad. Struktureeritud kliiniline hindamine aitab eristada, millest raskused kõige tõenäolisemalt tulenevad, ning hinnata ka võimalikke kaasuvaid seisundeid.
Kas lapsel, kellel on ATH, võib autismispektrihäire jääda märkamata?
Jah, see on võimalik. Kui üks seisund avaldub selgemalt, võivad teise seisundi tunnused jääda esialgu vähem märgatavaks. Seetõttu on oluline hinnata inimese arengulugu, sümptomeid ja toimetulekut tervikuna.
Kas ATH ja autismispektrihäire puhul on ravi või tugi erinev?
Jah, sageli on lähenemine erinev, sest ATH ja autismispektrihäirega kaasnevad erinevad vajadused. Samas võivad mõlemal juhul kasu tuua näiteks selge struktuur, sobivad keskkonnakohandused ja individuaalsed toimetulekustrateegiad. Sobiv tugiplaan kujuneb välja hindamise tulemuste ja inimese vajaduste põhjal.