Soe ja mõistev kasvatus aitab tavaliselt ka kõige raskematel juhtudel, kuid need soovitused kuluvad ühe puberteedieas lapse nõututele vanematele kindlasti ära.

Anna oma lapsele vabadust. Andes teismelistele veidikene aega ja vabadust, et enda ja elu üle mõelda, omale identiteeti luua — see aitab neil maailmas oma kohta leida ja maailma paremini mõista. Ometigi, kui sa täheldad, et laps on hõivatud kahtlaste tegevustega või liigub vales seltskonnas, on tiba teine lugu. Siis on vabadust liiga palju ja rääkimist ning eeskuju liiga vähe olnud.

Vali oma lahinguid hoolikalt. Üks asi on oma lastega pragada nende riietumisstiili või muusikamaitse üle, teine asi on takistada neid näiteks mõtlematult tätoveeringut tegemast. Iga asja pärast ei pea piike murdma, teismeliste puhul on need (sinu meelest) hullud ideed enamasti mööduv nähtus.

Julgusta neid oma sõpru ka sulle näitama. Kutsu oma lapse sõbrad mõnikord teile õhtust sööma või aiapeole. Ole viisakas ja tore. Laste sõpradega suhtlemine aitab sul paremini oma teismelise maailma mõista. Ka sinu lapsed saavad oma sõprade kohta järeldusi teha, lähtuvalt sellest, kuidas nad sinu kodus ja sinuga käitusid.

Arutlege distsipliini ja reeglite üle. Kui peres on kaks lapsevanemat, on tähtis et nad oleksid peres loodud piirangute ja reeglitega ühel meelel. Reeglid tuleb ka lapsega (ning tema arvamust arvesse võttes) läbi rääkida. Teismeline peab mõistma, millised on tema tehtud tegude tagajärjed. Lapse lihtsalt koduaresti panemine või taskurahast ilma jätmine võib küll olla tõhus viis last hästi käituma sundida, aga tuleb mõelda, mis sõnumi see lapsele edastab.

Tehke omavahel sõbralikud kokkulepped. Näiteks on lapsel lubatud ise oma käike planeerida, kuid see sisaldab kokkulepet, et laps annab ise enda asukohast ja tegemistest jooksvalt teada ning vastab alati sinu sõnumitele. See säästab sind liigsest muretsemisest ja annab lapsele tunde, et sa usaldad seda. Tihti tagavad just vanematepoolsed karmid reeglid teismelistes mässumeelse käitumise.

Räägi oma lapsele, kui tähtis on iseend hoida. Olgu tegemist pidutsemisega, esimese auto juhtimisega, vastassugupoolega seltsimisega — tähtis on, et laps teaks nendest asjadest piisavalt ja et julgeksite sellistest teemadest ka omavahel avatult rääkida.

Mõnikord on ultimaatum vajalik. Ütle talle: „Kui sul tõepoolest pole võimalik öösel peolt kaine autojuhiga koju saada, siis kutsu mind järele. Mind ei huvita, kas kell on kolm öösel. Purjus juhi autosse sina ei istu.”

Ole valmis suhtlema. Teismelisi ei tasu liialt nokkida, üleüldse paistab nendega suhtlemine tihti keerukas. Ometigi, ära unusta vahepeal oma lapsele märku anda, et sa oled talle alati olemas. Räägi iga päev oma lapsele veidike ka enda päevast, see julgustab ka teda oma emotsioone jagama.

Tunnete eest teismelisi kaitsma ei pea. Ilma empaatiata elus hästi hakkama ei saa — selleks et empaatiatunne tekiks ja su teismeline teiste inimestega suhtlema õpiks, on täitsa hea, kui ta saab oma tegude tagajärgede pärast ka mõnikord kurvastada. Muretsema peaksid hoopis siis, kui sinu noor saab mõne jamaga hakkama ja ei tunne end seepärast halvasti.

Ole eeskujuks. Sinu teod räägivad enam kui sinu sõnad. Teismelised matkivad pidevalt oma vanemate käitumist, pidagu nad oma loojaid kuitahes lamedaks. Ometigi, kui järeltulija on saanud kasvada üles heade ja eeskujulike vanematega, on ta ka arvatavasti ise tipp-topp laps.

Teksti toimetas Tiare Truss (oktoober, 2017). Kättesaadav http://perejalaps.delfi.ee/koolilaps/tihti-tagavad-just-vanematepoolsed-karmid-reeglid-teismelistes-massumeelse-kaitumise?id=77243466