Kui muretsete ettevõtte maine pärast, püüdke töötajate muresid vähemaks suhelda, soovitab kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, Peaasi.ee tegevjuht.

Ettevõtetes on vaimne tervis ikka veel teema, mis tekitab ebamugavust ja piinlikkust. Tervisest rääkimine on haigus ja haigus on nõrkus, mida ettevõtjad endale lubada ei saa. Ei majanduslikult ega ka emotsionaalselt.

Eduka ettevõtja õnne valem on üldjoontese selline: ole rahakas, haritud, töökas, innovaatiline – see paneb ka õnne vohama. Samas uuringud ütlevad juba ammu, et suuremat osa inimestest ei motiveeri raha, vaid ikka võimalused ise otsuseid teha, paindlikkus nii tööajas kui -kohas, võimalused edasi areneda või inspireerivad ja toetavad suhted töökohal. Seega peaks valemi pöörama teistpidi – pingutaks selle nimel, et inimesed oleksid õnnelikumad, neil oleks hea olla ja sellega liituvad loomulikul moel nii edu, majanduslik hüve kui ka haritus ja loovus.

Kolmandik töötajatest stressis

Ligikaudu kolmandik tööl käivatest inimestest kogeb ülemäärast stressi ja tõsiseid läbipõlemise tunnuseid on 15%-l. Pole mahti tähelepanu pöörata oma pere ja sõprade heaolule, suhte hoidmisele ja tugevdamisele. Töö- ja digistressi peab taluma ja see, kes murdub, ei sobi kollektiivi.

Aeg-ajalt saame lugeda kellegi eduka inimese läbipõlemisest. Kelle vastutus see on, et head inimesed läbi ei põleks? Kas tõesti on adekvaatne kaasa tundes lihtsalt ohata: ma tean, mida ta tunneb, ja jääda iseenda või mõne toreda kolleegi läbipõlemist ootama. Tervisehädad on igaühe enda asi ja pigem soovitakse nende ees silm kinni pigistada, siis need ei nakka. Ega nakata ettevõtte mainet nõrkuse märgiga.

Paratamatu on see, et me ei ole igal hetkel suurepärase vaimse tervise juures. Aga mis siis sellest, ka superkangelastel on kehvemaid päevi. Kehva enesetunde varjamine on see, mis teeb inimesed reaalselt haigemaks, häbi ja hirm ebatäiuslikkuse paljastamise ees lisavad emotsionaalset koormust. Selle arvelt jääb peale vähem ressurssi tegeleda tööle keskendumisele.

Kui paljude füüsilise tervise hädadega nagu kevad-talvised viirushaigused, peaks pigem rohkem julgustama inimesi koju jääma, siis vaimse tervise riketega on vastupidi. Elust, ka tööelust osavõtmine on oluline paranemisprotsessi osa. Ärevuse, depressiooni või ülemäärase stressiga töötajaid võiks pigem julgustada tegema sobivas vormis ja sobiva koormusega tööülesandeid. Soodustama igapäevaselt head tasakaalu töö- ja pereelu ning puhkeaja vahel.

Läbipõlenud või õnnelik maine

Meil kõigil juhtub, et kõik ei ole kõige paremas korras. Kui kogeme, et seda ilmset tõsiasja ei pea varjama, vaid sellega saab elada, on see just see, mis vaimset heaolu toetab. Häid suhteid saab harjutada suheldes ja suhete üle arutades.

Kui vaadata longituuduuringuid inimlike väärtuste kohta, siis kerkib esile tuttav muster. Nooremas eas on sihiks saada rikkaks ja kuulsaks, aga need, kes elasid kauem ja õnnelikumalt, leidsid, et kõige olulisemad on toetavad suhted. Ehk saaks siis juba praegu selle poole liikuma hakata – pakkuda inimestele seda, mis neid õnnelikumaks teeb, ja selle pealt oma ettevõttes ka kasu lõigata. Õnnelikumad inimesed on paindlikumad, produktiivsemad, innovaatilisemad. Kui teie juures töötaksid sellised inimesed, kas oleks see siis hea ka ettevõtte mainele?

Teksti autor kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa (aprill, 2017). Kättesaadav http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/04/01/anna-kaisa-oidermaa-labi-polevad-alati-teised