Edukuse nipid, trikid ja nõuanded – miks need ei toimi ja meid ikkagi edukaks ei tee? Roman Timofejev ütleb, et need toimivad, ent oluline on jõuda oma motivatsiooni tuumani, selleks, et neist saaks ka päriselt kasu lõigata. Tema puhul see igatahes toimis. Roman Timofejev on Progressum Koolituse koolitaja ja psühholoog.

Mees on kõrbes eksinud, näljane ja väsinud. Järsku leiab ta liiva seest pudeli. Avab selle ja päästab džinni vabaks. Džinn küsib: „Mida sa minu vabastamise eest tahad?“. „Koju tahan,“ nutab mees. „No lähme siis,“ ütleb džinn ja võtab mehel käest kinni. „Aga ma tahan kiiresti,“ nõuab mees. „Siis paneme jooksuga,“ vastab džinn.

Üks kahjulikumaid müüte eesmärkide saavutamise ning edu kohta on see, et tänu motivatsioonitrikkidele (ehk lase džinn pudelist välja) on võimalik muutus, mis on kiire kui välk. Tegelikkuses on aga iga eesmärgi saavutamiseks vaja jõudu, aega ja energiat. Mida suurem on eesmärk, seda suurem töö ootab meid ees. Ent isegi kui sul on soov seda tööd teha, tõstatuvad küsimused: kas see garanteerib edu? ja kuidas jõuda oma eesmärgini kiiremini?

Psühholoogia valdkonnas on palju võimalusi, mis aitavad inimesel muutusi esile kutsuda – koolitused, coaching (toim. juhendamine), teraapia, eneseabi raamatud jne. Miks siis ometi pole me kõik edukad ja õnnelikud?

Muutus vastupanuta

Nimetatud strateegiad ja psühholoogilised nõuanded toimivad küll. Kuid eeltingimuseks on see, et meil on soovitud eesmärkide saavutamiseks vajalikud isiksuseomadused. Näiteks tahad sa kaalu langetada ja otsustad, et järgid sõbra soovitust teha iga päev 15 minutit trenni. Väiksed muudatused kutsuvad esile ju suuri! Aasta peale teeks see kokku üle 90-ne tunni trenni! Mõte – teen vähe, saan palju – on ju motiveeriv.

Kui järjekindlus pole aga sinu tugevaim külg, märkad juba mõne aja pärast, et isegi 15 minutiks on raske end organiseerida. Pole vaja lisadagi, et eesmärk jääb saavutamata. Sellises olukorras on oluline toetuda oma tugevustele. Näiteks oled sa väga seltsiv ja võiksid leida sõbra, kes tahab samuti regulaarselt trenni teha. Koos tegutsedes on tõenäosus eesmärgini jõuda märgatavalt suurem.

Uute asjadega alustamine nõuab väljakujunenud hoiakute muutmist ja uue õppimist, mis tekitab koheselt vastupanu. Asi pole ainult mugavuses. Enda muutmine tekitab igas elusorganismis bioloogiliselt põhjendatud reaktsiooni – jääda iga hinna eest iseendaks. Oma tugevatele külgedele toetudes on vastupanu oluliselt väiksem. Muutus pole nii kiire kui muinasjutus, aga see on kindel, reaalne ja kättesaadav.

Katastroof – ma pole ikkagi rahul!

Oletame et sa saidki, mida soovisid: langetasid kaalu, said ametikõrgendust, ostsid uue auto, käivitasid fantastilise start-up-i. Aga sa pole ikkagi rahul! Oled panustanud metsikult oma energiat ja aega, ent see ei andnud loodetud efekti. See on katastroof!

Ühiskonnas, kus, alustades vanemate ja lõpetades müügimeestega, tehakse meile pidevalt selgeks, mida me vajame (uut tolmuimejat, jogurtit, värsket nägu poliitilisel maastikul, prestiižset eriala), võime end kergesti ära kaotada. Kui kaotame kontakti oma tegelike sügavate vajadustega, kõnnime nagu pimeduses. Siis ei annagi ükski saavutus soovitud tulemust, sest me ei tea isegi, mida me täpselt tahame.

Millised on sinu sügavalt inimlikud vajadused? “Mida ma vajan?” on kõige tähtsam küsimus, mitte see, mida ma tahan või soovin. Miks see on mulle oluline? Miks ma seda tahan? Mida see mulle annab? Neid küsimusi endalt üha uuesti ja uuesti küsides jõuad sa motivatsiooni algeni. Näiteks võib selguda, et uue auto ostuga soovisid sa oma sõprade heakskiitu või et sundus tööl kõike kontrollida on tingitud sinu rahuldamata vajadusest teisi inimesi usaldada.

Miks on oluline seda teada? Reaalsus on see, et saavutad ainult neid asju, mis on seotud sinu tegelike vajadustega. „Tahan“ ja „võiks“ on vaid ilusad pildid ja esteetika küsimus. Päriselt on kättesaadav ainult see, mida me sügavalt vajame.

Saavutaja meelespea

Kui sul on eesmärk, küsi endalt: Miks ma seda tahan? Miks see on mulle oluline? Kas seda saab millegi muuga asendada? Korda neid küsimusi nii kaua, kuni vastuseid jätkub.
Sea endale eesmärke, mis rahuldavad sinu sügavamaid vajadusi ning mis on ka sotsiaalses kontekstis kasulikud, sest meie saavutused on tihedalt seotud meid ümbritseva maailmaga.
Ole valmis tööks, mis on proportsionaalne sinu eesmärgi suurusega.
Kuula ära nõuanded ja ideed, kuid kasuta ainult neid, mis sulle isiklikult sobivad.
Toetu tegutsedes oma tugevatele külgedele ja jää alati iseendaks!
Roman Timofejev: “Olen edukas.”

Minu intelligentsed vanemad panid minu kasvatamisel põhirõhu viisakusele, korralikkusele, kuulekusele ja tarkusele. Nõnda õppisin ma hoolega tegema asju, mida ma pole kunagi tahtnud. Rõhuasetus oli sellel, et teha eelkõige nii, kuidas teistele sobib. Pidev „harjutamine“ tegi minust meistri ja nii polnud ka ime, et küsimusele: mida sa tahad? ei osanud ma ühel hetkel enam mitte midagi vastata. Ma ei suutnud otsustada, mida tahaksin endale süüa teha või millega vaba päeva sisustada.

Oma vajadustest arusaamisest sai minu arenguülesanne. Mõistsin, et minu kuulekuse ja hoolsuse taga oli kuuluvuse vajadus. Otsustasin toona, et enda tundmaõppimisel toetun oma tugevatele külgedele. Minu tugevuseks oli õppimis- ja kohanemisvõime, mis on mind viinud oma psühholoogilise nõustamise mudeli loomiseni. Õpitavat läbi närides, mitte niisama alla neelates, leidsin oma hääle, mida aitan nüüd nõustamisel ja koolitustel ka teistel leida.

Küsimusele, kas olen edukas, vastan: ikka edukas! Patsiendid paranevad, kliendid arenevad ja mina teen tööd, mis mulle meeldib. Miljoneid ma ei teeni, aga edukuse määraja polegi alati väline. Pigem see on see tunne, et realiseerin end täiel määral. Kõikidele pole antud ühesuguseid andeid, aga neid, mis mulle on antud, ma ka rakendan. See teebki mind edukaks.

Teksti autor pereterapeut Roman Timofejev (mai, 2014). Kättesaadav http://www.director.ee/author/roman-timofejev/