Õpilaste hinnangul on ühiskonna ootused poistele ja tüdrukutele väga erinevad: kui poistelt eeldatakse lammutamist ja macho-olemist, siis tüdrukutelt korralikkust ja koolisaavutusi, selgus kasvatusteadlaste uuringust.

Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent Tiiu Kuurme uuris koos Gertrud Kasemaa ja Elo-Maria ­Rootsiga õpilaste soolist identiteeti ja selle kujunemist koolis. Uuringus osales 649 õpilast 7.-12. klassini 10 koolist üle Eesti (nii Tallinnast, linna- kui maakoolidest).

«Mulle tundub, et leidsime midagi sellist, mida võiks väga tõsiselt võtta. Väga selgelt tuli välja tüdrukute ahistatud ja alaväärne seisund koolis, kusjuures nii poisid kui tüdrukud nägid neid ühtmoodi. Aga et poiste eeliseid koolis ja meeste eeliseid hilisemas elus nähti nii mäekõrguselt, oli üllatav. Pilt on ikka üsna arhailine ja paneb imestama, et 21. sajandi õpilased nii arvavad,» rääkis Kuurme.

Talle sai väga selgeks, et palgalõhe on vaid jäämäe veepealne osa. «Sel, et selline nähtus on tekkida saanud, on väga sügavad põhjused. Poisid ja tüdrukud tajuvad, et ootused ja eelised eri sugupooltel on väga erinevad. Sealt kasvavad välja ka erinevad võimalused, mis tuli välja nende kuvatud tulevikupildis.»

Ootused poistele madalamad

«Poisid väidavad, et neilt oodatakse palju vähem kohustuste täitmist. Aga tegelikult ootuste vähesus ka alavääristab inimest. Poistel on õigus põnevusele, seiklusrikkale elule, neil on suuremad lubatavused,» selgus Kuurme sõnul kvalitatiivuuringuga. «Üks poiss ütles, et loodus on poisid teinud targemaks, järelikult nad ei peagi koolis nii palju õppima. Ma ei tea, mis aegade arvamus see on, aga meie teismeliste seas see elab!»

Kuurme tõi värske näite tüdrukutele pandud ootustele koolis. «Mind lausa vihastas, kui meedia Kelly Sildaru saavutustest rääkides mainis, et tal on ka koolitükid hästi tehtud, õpikud võistlustel kaasas ja ta on usin õpilane. Pidasin tudengitele laupäeval loengut soouuringutest ja küsisin, kui mõni noor kooliskäiv poiss saavutaks spordis silmapaistvad tulemused, kas siis ka kirjutataks sama, et ta on ka koolis hea õpilane. Seepeale kõlas auditooriumis naerupahvak. Seega: tüdrukutel on koolisurve palju suurem, mistõttu ka kooliväsimus kõrgem,» rääkis kasvatusteadlane.

Veel paluti uuringus kirjeldada õpilastel on häid ja halbu tundeid koolipäeva jooksul. Ehmatamapanev oli, et pooled tüdrukud ja kaks kolmandik poistest ei suutnud üldse oma tundeid teadvustada. «Kirjutati, et sain halva hinde, läksin sõbraga tülli või et mata jäi ära ja oli kohe hea päev,» üllatus Kuurme.

«Nendest, kes tundeid kirjutasid, loetlesid tüdrukud halbadena väsimust, kurbust ja viha, poistel oli ülekaalus viha, selle järgi mõttetuse ja kurbuse tunne. Märgiti, et häid tundeid on sagedamini, kuigi halbade tunnete nimetusi loetleti rohkem. Heade tunnetena toodi välja rõõmu, lõbu, nalja – hea oli kaaslastega kohtumine, et on sõbrad-kaaslased, kellega lahe suhelda ja koos olla. Aga see eesmärk, milleks maksumaksja koolile maksab, et lapsed hea hariduse saaksid, valmistas häid tundeid alla kolmandikule tüdrukutest ja 17 protsendile poistest,» rääkis Kuurme. «Kool on ju selleks, et inimene saab targemaks, õpib-areneb, selle osakaal heade tunnete seas oli väike. Koolimagnet on aga hoopiski sõpradega kohtumine, sotsiaalsus,» rääkis teadlane.

Koolikiusamine

Väga murettekitavad tulemused said uurijad ka koolikiusamise kohta. «Tahtsime teada kaht asja: mida lapsed teevad, kui kedagi kiusavad, ja mille eest nad seda teevad. Laias plaanis tuli välja, et kummalgi poolel domineerib psüühiline ja vaimne vägivald, poistel on rohkem ka füüsilist vägivalda.»

Tüdrukute kiusamisi oli veerandi võrra vähem kui poistel, kuid siiski kiusavad kaaslasi ka tüdrukud. «See, mis välja tuli, on väga julm repertuaar: poistel löömine, peksmine, kaklemine, asjade äravõtmine ja loopimine. Psüühilisest vägivallast mõnitamine, näägutamine, halvustamine, ignoreerimine, naeruvääristamine, väljanaermine. Räiget käitumist oli hästi palju kirjeldatud,» nentis Kuurme. «Kuna kirjeldusi oli palju, järeldan, et lapsed neid kõiki olukordi ka tunnevad.»

Esile tuli, et kiusatakse peamiselt selle eest, milline sa oled ja vaid umbes 20 protsendil juhtudest selle eest, mida sa oled teinud. Esiplaanil oli põhjusena see, kui oled teistsugune. «Me räägime ühiskonna sallivusest! Samas kogeme pisikesest peast üsna jõhkrat kohtlemist oma kaaslastelt,» tõdes teadlane.

Poiste puhul tuli kiusamise põhjusena esiplaanile see, et oled nõrk. «Poiste puhul ka marginaalne maskuliinsus ehk oled nõrk, pehmo, leebe, vaikne, nohik ja mitmed poisid väitsid, et kui hästi õpib, võidakse hakata kiusama. Tüdrukute puhul tuli esile materiaalne vilets seis, kui sul pole moeriideid.»

«Kui sa ei ole kõva meheideaal, mida nimetatakse hegemooniliseks maskuliinsuseks. See tähendab kitsast mehelikkuse normi, mis sisaldab agressiivsust, tundekülmust (ära näita oma tundeid) – sealt tulebki, miks ei osata oma tundeid nimetada,» kirjeldas Kuurme. «Juba väikesest peale sunnitakse meid raamidesse ja kiusamisalusteks kujunevad need, kes ei suuda neid kitsaid norme järgida.»

Tüdrukute kiusamise põhjuseks on mäekõrguselt nende välimus ja riietus, samuti kehakaal. «Poistel oli ikka väga solvavaid väljendeid tüdrukute kohta, keda nad kiusavad. Pidevalt kordusid solvangutena: «haised», «ei hoolitse enda eest», «paks» jne.»

«Normist erinemine on väga halbade üleelamiste allikas Eesti ühiskonnas vähemalt õpilaste seas,» järeldas Kuurme. «Sallivus ja teistsugusus tuleks väga tähaelepanu alla võtta,» leidis ta.

Teadlane nentis, et kiusamine on oletatavasti kogu aeg koolis olnud, meenutades kasvõi Oskar Lutsu «Kevadet». Kuid et see nii kaua on püsinud ja seda ikka veel nii palju on, oli talle üllatus.

Oodatud käitumine

Kui poistelt oodatakse lammutavat käitumist kõige ja kõige suhtes, siis tüdrukutelt paaniliselt koolisaavutusi. «Jutlustatakse seda, et kool sobib tüdrukutele, aga nüüd tuli välja pigem nii, et tüdrukud sobivad koolile. Samas olid tüdrukud väga kriitilised, neil oli kooliga seoses palju rohkem negatiivseid tundeid kui poistel,» osutas Kuurme.

Lisaks kurvastas teda, et lapsed tunnistasid oma jõuetust ja väitsid, et suurt midagi struktuurset nad koolis muutmiseks teha ei saa.

Küsimusele, mis teda selles uuringus kõige enam üllatas, vastas Kuurme: «Me tahaksime saavutada, et lõpetaksime jutu, et kool sobib tüdrukule – tegelikult ei sobi see kummalegi soole. Kooli õppetund, koolitöö protsess on küll praegu muutumises, aga kuniks püsivad meil massikombinaadid ja massimentaliteet, ei ole midagi head näha.»

«Kombinaatkoolid on nagu sigala suurfarmid, mida võib ühel hetkel tabada seakatk ja kõik võivad hukkuda. Massikoolid väikerahva puhul on kurioosum. See on minu seisukoht. Kui on paindlikud kollektiivid ja sisuline asjaajamine, mitte formaalne, on võimalik asju muuta,» leidis kasvatusteadlane.

649 õpilasest kaks mainis, et õpilase kuvandisse võiks kuuluda loovus ja koostöö. «Küll aga nimetati palju kohusetunnet, kuulekust, koolitükkide ärategemist, kohalkäimist – need on instrumentaalsed asjad. Isegi huvi asjade vastu oli vähe mainitud. See kuvand oli ka alarmeeriv ja see pole õpilase süü, et see nii on. Individuaalne isiksus läheb koolis kaduma,» kurvastas Kuurme.

Teksti reporter Merike Teder (8 veebruar 2016). Kättesaadav http://www.postimees.ee/v2/3575377/uuring-ootused-poistele-ja-tuedrukutele-erinevad-nagu-oeoe-ja-paeev