Mäng võib aidata vanemal ja lapsed taastada kaotsiläinud kontakti ning oma tugevate tunnete ja mõnusa koosolemisega vähendada lapsevanema stressi. Mänguline vanemlus on teekond lapse maailma lapse reeglite järgi, et suurendada lähedust, enesekindlust ja kontakti.

Lapsed vajavad mängu, see on nende töö. Kõik imetajad mängivad, see on nende viis õppida oskusi, mida on neil vaja täiskasvanuna, alates toidu otsimisest teistega läbisaamiseni. See on ühtlasi ka viis, kuidas inimlapsed „töötlevad“ oma tundeid.

Iga päev peavad lapsed tulema toime oma keeruliste tunnetega: hirm (Mis siis saab, kui mingi olend on tõepoolest ta voodi all?), kadedus (Äkki sa armastad tema õde/venda rohkem?), alandus (Õpetaja käitus, justkui oleks ta juba pidanud seda vastust teadma ja kõik lapsed naersid), viha (Nüüd oli minu kord!), pettumus (Kas keegi ei hooli sellest, mida mina tahan?)…

Igapäevaelu tavapärased väljakutsed toovad lastes esile erinevaid tundeid. Neid tundeid saab vabastada läbi mängu.

Naer muudab meie kehakeemiat, vähendades stressihormoone ja suurendades seotuse hormoone.

Lapsed vabastavad mängides sarnaseid stressihormoone, mida nad muidu peaksid välja saama läbi jonnihoogude. Mängimine aitab lapsel ka õppida, nii et kui sa annad talle emotsionaalse õppetunni, siis ta tõesti saab sellest aru. Ja mis veel parem, mäng muudab lapsed ja vanemad omavahel lähedasemaks.

Ma mõistan, et päeva lõpuks oled sa väsinud ja võib-olla eelistaks diivani peal üksteise kaisus olla kui aktiivset mängu algatada. Hea uudis on see, et need mängud ei võta palju aega – 10 minutit maksimum ja vahel piisab ka kahest minutist. Siin on mõned ideed, millega on hea algust teha.

Kui su laps käitub ärritavalt või üleolevalt

„Kas sul on jälle kallistused otsa saanud? No vaatame siis, mida me selles osas saame ette võtta!“ Haara oma laps ja kallista teha pikalt – nii pikalt kui sa saad. Ära lase lahti enne, kui ta hakkab nihelema ja oota siis veel veidi. Kallista isegi veel kõvemini ja ütle: „Mulle nii meeldib sind kallistada! Ma ei taha enam kunagi lahti lasta. Kas lubad, et saan sind varsti jälle uuesti kallistada?“ Siis lase lahti, naerata ja ütle: „Aitäh, ma nii väga vajasin seda.“

Intensiivsem versioon juhuks, kus su lapsel on uus õde või vend või kui oled pidanud palju oma last distsiplineerima.

Veena oma last väga sügaval tasemel, et sa armastad teda, ajades teda taga, kallistades, musitades ja siis teda minna lastes ja uuesti algusest korrates. Ja nii mitu korda.

„Ma vajan oma väikest Martinit… sa ei pääse minema… ma pean sind kallistama ja sind musitama.. Eii, ära mine ära, ma tulen sulle järele.. ma lihtsalt pean sind musitama ja kallistama… oi-oi, sa oled liiga kiire minu jaoks… aga ma ei anna alla… sain su kätte… nüüd ma musitan su varbaid… oi, sa oled minu jaoks liiga tugev… Aga ma vajan ju veel just Martini-kallistusi…“

Edasiarendatud mäng, mis kaasab mõlemat vanemat

Võistelge omavahel (naljatades), kumb saab lapse enda sülle haarata ja teda kallistada. „Mina tahan teda“, „Ei, mina tahan!“ „Aga ma vajan teda nii väga“, „Ei, mina vajan teda rohke, sina saad ta alati kätte.“

Kui su laps on pahur

„Hmm, tundub, et sul on „EI“ tuju peale tulnud. Mul on mõte, ma tahan, et sa ütleksid „EI“ nii palju, kui sa tahd. Mina ütlen „JAH“ ja sina vastad „EI“ samasuguse hääletooniga. Nii et kui mina ütlen „JAH“ sellisel madalal häälel, siis sina ütled ka „EI“sellisel madalal häälel. Kui mina ütlen „JAH“ sellisel piiksuval häälel, siis sina ütled „EI“ piiksuval häälel. Sobib?

Lapsele, kes on üle-erutunud

„Sul on praegu nii palju energiat! Mida selle energiaga küll peale võiks hakata? Kas sa tahad keerutada? Tule lähme õue, kus on turvaline keerutada ja ma turvan sind.“

Leia turvaline koht, kus pole teisi lapsi või vanemaid, kes teda veel rohkem võiksid erutada ja lase tal keerutada, üles-alla hüpata või ringis joosta – mida iganes ta soovib. Kui ta väsinuna maha kukub, siis kallista teda ja ütle:

„Nii lõbus on olla õhinas. Vahel erutud sa nii palju, et vajad abi maha rahunemisel. Tõmbame nüüd kolm korda sügavalt hinge. Nina kaudu sisse ja suu kaudu välja. 1… 2… 3… Hästi. Kas sa tunned ennast nüüd natukene rahulikumana? On hea teada, kuidas sa saad ennast maha rahustada. Aga lähme ja loeme nüüd koos natukene raamatut.

Kui sinul ja su lapsel on olnud viimasel ajal palju võimuvõitlusi

Anna oma lapsele võimalus tunda, et temal on rohkem võimu ja et ta suudab sind üle kavaldada ja võita. Kelgi ja uhkusta oma lapsele, kuidas sa saad ta kätte… aga kui sa teda taga ajad, siis komista ja kuku ja lase tal ennast üle kavaldada ja põgeneda sinu eest. Anna talle telekapult ja teeskle, et ta saab sind käima ja kinni lülitada ning edasi ja tagasi liigutada. Kui ta sulle käega „plaksu annab“, siis teeskle, et see lükkas sind peaaegu ümber. Teine versioon sellest on anda oma lapsele padi või sulg, millega sind lüüa. Iga kord, kui ta sind sellega puudutab, kuku ümber. Korda seda nii kaua, kuni ta itsitab. Tunnusta oma lapse võimu, öeldes: „Sa oled nii tugev, sa lükkasid mu ümber!“

Kui su laps on väga sinu küljes kinni või on viimasel ajal välja näidanud eraldumisärevust

Klammerdu oma lapse külge, käitudes ülevõimendatult ja tobedalt. „Ma tean, et sa tahad, et ma laseks ennast sinust lahti, et sa saaks mängima minna, aga ma VAJAN sind nii väga! Ma tahan ainult sinuga olla. Kas ma võin sinuga olla praegu?“ Hoia oma lapse käest kinni või klammerdu tema kleidi külge. Talle meeldib tunne, et tema on see, kes vastutab lahtilaskmise eest, mitte ei tunne, et teda lükatakse eemale. Kui sa käitud piisavalt tobedalt, siis ta ka itsitab veidi ja vabastab seeläbi lahtilaskmisega seonduvaid pingeid.Kui ta lükkab sind otsustavalt eemale, siis ütle: „See on okei. Ma tead, et sa tuled tagasi. Me tuleme alati üksteise juurde tagasi.“

Kui su laps tahab palju tähelepanu

Võta iga päev 15 minutit kallistamiseks ja puudutusteks. Ära struktureeri seda aega, lihtsalt anna talle nina peale musi ja lase tal olla mõnusalt sinu süles. Isegi kui su laps on 8-aastane, hoia teda nagu ta oleks beebi, kes alles hakkab rääkima. Kiiguta teda oma kätel. Mängi neid füüsilisi mänge, mida te mängisite siis, kui ta oli alles väike. Ära kõdita oma last, kuna see tekitab lapses sissetungimise ja kontrollikaotuse tunnet. Lihtsalt kaisuta ja anna talle tähelepanu. Kui sa vajad veidi abi meeleolu tekitamiseks, siis võiksite vaadata koos tema beebipilte: „Sa olid nii armas, peaaegu sama armas, kui sa oled praegu!“

Kui su laps jonnib palju

Hoia meeles, et jonnimine on võimu puudumise märk. Kui sa keeldud teda kuulamast enne, kui ta kasutab „suure lapse“ häält, võtad sa temalt veel enam võimu ära. Samas ei taha sa ka jonnimisele järgi anda. Selle asemel näita üles usaldust, et su laps suudab kasutada oma „tugevat“ häält ja paku abi selle leidmisel, tehes sellest mäng:

„Hei, kuhu su tugev hääl kadus?See oli just siin alles minut aega tagasi. Mulle nii MEELDIB sinu tugev hääl. Ma aitan seda sul otsida. Aita ka. Kas see on tooli all? Ei… mänguasjakastis? Ei… Hei, sa leidsid selle üles!! Selline oli sinu tugev hääl!. Jess, mulle nii meeldib see. Nüüd, ütle mulle uuesti, mida sa vajad, oma tugeva häälega.“

Kui see ei toimi, siis see võib tuleneda sellest, et su laps vajab rohkem hellust ja võib-olla ka võimalust nutta.

Kui su laps karjub või kurdab millegi üle

Anna talle selleks luba.

„Okei, siin on olnud päris palju kurtmist/karjumist..! Nüüd on sinu viimane võimalus täna selle üle kurta. Ma panen taimeri käima ja tahan, et sa kurdaksid nii kõvasti, kui sa saad järgmised kolm minutit. Sul on ainult 3 minutit, nii et kasuta seda nii hästi kui oskad. Ja pärast seda kasutame jälle oma tavalist toas rääkimise häält. 1, 2, 3 ja LÄKS!“

Lapsele, kellel seisab ees väljakutsega toimetulek, näiteks kooliminek või mured mänguväljakul või arstilkäik

Las üks mänguloom olla lapsevanem ja teine laps ja mängige olukord läbi. Kaisuloomi kasutades saad sa astuda ühe sammu reaalsusest eemale, mis teeb selle lapse jaoks mugavamaks. Mõnele lapsele meeldib olukorda ise ilma mänguloomata läbi mängida.

„Kujutame ette, et me oleme liivakastis ja ma tahan sinu veoautot, aga ma ei taha jagada“ või „Mängime, et sa oled õpetaja ja mina olen õpilane“ või „Mängime, et sina oled arst ja mina olen haige“.

Stressirohkete olukordade läbimängimine aitab lapsel tunda, et neil on kontroll olukorras, kus nad päris elus tunnevad ennast alandatuna või võimetuna midagi ette võtma.

Et parandada tihti korduvat probleemi, näiteks ajaviitmine hommikusel ärkamisel või õhtusel magamaminekul

Mõnel nädalavahetusel võtke ema ja beebi mänguloom ning mängige nendega läbi hommikune rutiin. Lase lapsel vastu sõdida, vinguda ning jonnida. Las ema läheb „endast välja“ (aga ära ehmata oma last liialdamisega. Las ema olla lõbus aga ebakompetentne kobakäpp). Su laps vaimustub sellest. Seejärel anna „ema“ oma lapsele ja mängi see stsenaarium uuesti läbi, nii et sina olen nüüd lapse rollis. Tee seda nii naljakalt, et saate mõlemad naerda ja pingeid vabastada. Mängige läbi näiteks olukordi, kus laps lähebki pidžaamades kooli või ema läheb pidžaamas tööle, või laps peab ema peale karjuma, et ta kiiremini teeks ja ennast valmis paneks või et ema ütleb: „Keda huvitab see kohtumine? Ütleme parem bossile, et hoopis olulisem on leida üles mänguauto!“ Mängige läbi fantaasiaid, mida me reaalsuses kogeda ei saa. Sa võid selle käigus õppida midagi, mis aitab sul asju paremini toimima panna. Üsna kindlasti näed sa järgmisel hommikul suuremat koostööd ja mõistmist oma lapselt. Ja kui seda ei juhtu, siis vähemalt on sul hea võimalus näha seda, kuidas sinu laps sind tajub.

Kontakti saamiseks

Alusta padjasõda või maadlust, kus teie eesmärk on saada üksteise sokid jalast ära (hea võimalus kallistamiseks). Või anna oma lapsele padi hoida ja siis püüa seda ära varastada. Alati lase oma lapsel võita. Lapsed vajavad mürgeldamist. Ja see võib ka sulle meeldima hakata.

Niikaua, kuni su laps naerab, töötab see mäng ärevuse maandajana ja heaolu suurendajana. Ära üllatu, kui su laps tahab mängida neid mänge üha uuesti ja uuesti.
Need mängud vähendavad stressi, aitavad su lapsel oma tunnete üle kontrolli saada ning usu või mitte – need on põnevad!

Teksti autor Perekeskus Sina ja Mina (26 oktoober, 2016). Kättesaadav http://sinamina.ee
/olekohal/2015/10/26/mangud-kontakti-saavutamiseks/