Ka sõnu on võimalik kuritarvitada. Selleks, et teisi suhtluse abil mõjutada ja neid kontrollida, ei peagi otseselt vägisõnu kasutama või karjuma, sest saab ka teisiti.

Miks peaks üldse keegi nii tegema? Peamiselt tunneb verbaalne vägivallatseja end teise kannatuse tõttu paremini. Ta tahab võimutseda ja näidata oma üleolekut ning võimalusi selleks on küll ja veel.

Mõni verbaalse vägivalla meetod on ilmselge ja hakkab kohe silma, aga mõne peale ei oskaks ise tullagi. Psychology Today vahendab Patricia Evansi raamatust «The Verbally Abusive Relationship» («Verbaalselt vägivaldne suhe») mooduseid, kuidas üks partneritest võib tavasuhtlust kasutades teise üle võimutseda.

1. Varjamine

Varjamine väljendub peamiselt selles, kui partner hoiab midagi enda teada ja ei jaga ei oma mõtteid ega tundeid. Infot varjav partner ei ole nõus oma kallimaga vabalt suhtlema. Kui ta üldse midagi endast räägib, siis vaid faktipõhiselt ja selliseid asju, mida teine võiks isegi internetist üles otsida, tema Facebooki seinalt lugeda või pealiskaudse vaatluse põhjal välja nuputada. Näiteks iseloomustavad tema suhtlusviisi sellised laused: «Bensiin saab kohe otsa,» «Võtmed on laual,» «Saade hakkas». Ta ei avalda endast midagi ja ei kaasa partnerit vestlusesse.

2. Vastandumine

Vastandujal on kalduvus iga asja peale vastu vaielda. Seda ei tee ta mitte ainult poliitiliste, filosoofiliste või teaduslike küsimuste puhul, vaid ka kõige igapäevasemas kontekstis. Näiteks võib ohver jagada oma positiivseid tundeid äsja nähtud filmi suhtes ja vägivallatseja üritab teda seepeale veenda, et tema tunded on valed. Vastanduja ei hooli oma partneri tunnetest, mõtetest ja kogemustest ning vaidleb talle regulaarselt vastu.

3. Kõrvale heitmine

Sel juhul eitab vägivallatseja oma ohvri õigust üldse mingitele tunnetele ja mõtetele. Võib jääda mulje, et tegu on kriitikaga, aga see on eriline kriitika. Näiteks ütleb ta oma partnerile kogu aeg, et too on liiga tundlik, liiga lapsik, tal pole huumorimeelt või ta teeb sääsest elevandi. Seeläbi keeldub vägivallatseja tunnistamast, et ta partneril on oma sisereaalsus ja kaudselt ütleb, et partneri kogemused ja tunded on valed.

4. Nalja taha peidetud verbaalne vägivald

Tihtipeale ei oska me verbaalset vägivalda ära tunda, sest see on esitatud läbi halva huumori. Näiteks ütleb üks partneritest teisele midagi väga inetut ja siis lisab tema reaktsiooni peale, et see oli ju kõigest nali. Vaimne vägivald ei ole naljakas mitte mingil kujul. Naljad, mis teevad haiget, on vägivaldsed.

5. Blokeerimine ja suunamine

Blokeerimine ja suunamine on varjamise üks vorme, kuid sel juhul otsustab vägivallatseja, millised teemad vestluseks sobivad. Ta võib ka öelda oma partnerile, millal ta võib rääkida või heidab ette, et too vingub liiga palju.

6. Süüdistamine ja etteheitmine

Sel juhul süüdistab vägivallatseja ohvrit asjades, mille üle puudub viimasel kontroll. Näitleks ütleb mees naisele, et jäi ametikõrgendusest ilma, sest tal on nii paks naine. Või heidab naine mehele ette, et tal on mehe pärast häbi, sest mehel pole kõrgharidust.

7. Hukkamõistmine ja kritiseerimine

See on sarnane eelmisele olukorrale, kuid sellele lisandub negatiivne hinnang partnerist. Enamik lausetest, kus on sees sõna «sina» on hukkamõistvad ja kriitilised. Näiteks. «Sa pole kunagi rahul,» «Alati on sul millegi üle vinguda,» «Sa ei meeldigi kellelegi sellepärast, et sa oled nii negatiivne.»

8. Alavääristamine

Alavääristamine on verbaalse vägivalla vorm, mille puhul jätab vägivallatseja mulje, et kõik, mis tema ohver teeb või tahab, on tühine. Vägivallatseja võib pidada mõttetuks oma partneri tööd, tema riietusstiili või söögieelistusi.

9. Õõnestamine

Sel juhul õõnestab vägivallatseja kõiki oma partneri ettepanekuid või väljaütlemisi, mille järel hakkab ohver kõhklema nii iseendas kui oma arvamustes ja huvides.

10. Ähvardamine

Ähvardamine on hästi ära tuntav vaimse vägivalla vorm, mis võib olla nii silmatorkav kui «Kui sa ei tee nii nagu ma tahan, siis ma jätan su maha» või varjatum nagu: «Kui sa ei tee nii nagu ma soovitan, siis saavad kõik teised teada, et sa oled ebausaldusväärne inimene.»

11. Sõimamine ja sildistamine

See hakkab kergesti kõrvu, kui kui keegi kutsub oma partnerit pidevalt «litsiks», «mutiks», «lollpeaks» jne. Kuid vaimne vägivald võib peituda ka näiliselt tavaliste nimede taga. Näiteks: «Oo, no küll sa oled ikka printsess!» või «Oled ikka ohver küll,» «Arvad, et oled mingi preili või» jne.

12. Unustamine

Unustamise alla kuulub väga lai probleemide ring. See võib tähendada, et partner unustab lubadust pidada, aga meelega võib unustada ka kohtumisi ja kokkusaamisi. Isegi kui need asjad lähevad pidevalt päriselt meelest, on see siiski halb, sest ta ei näinud meelespidamisega vaeva.

13. Käsutamine

Igasugune käskimine ja kamandamine on selgelt verbaalse vägivalla vorm, mida tehakse teise kontrollimiseks.

14. Eitamine

Eitamine on vägivaldne siis, kui üks partneritest ei tunnista oma halba käitumist ja ei mõista oma tegude tagajärgi. Ta leiab oma tegudele kergesti vabandusi ja põhjendusi, eitades seega, et ta oleks midagi üldse valesti teinud.

15. Vägivaldne viha

Selle alla kuulvad karjumine ja röökimine, eriti kui see on kontekstiväline. Isegi «Jää vait!» on vägivaldne. Selleks, et teine jääks vait, saab kasutada muid võtteid. Mitte kellegi peale ei tohiks karjuda.

Tekst ilmunud naine.postimees.ee (31 august, 2016). Kättesaadav http://naine24.postimees.ee/v2/3819983
/verbaalne-vaegivald-15-naeidet-kuidas-see-suhetes-vaeljendub?_ga=1.25227901.1393433507.1469204018