Iga seitsmes tudeng katkestab õpingud, mille edukuse määravad just nn sisemised tegurid.

Kaugeltki kõik kõrgkooli astunud tudengid ei jõua diplomini – õpingud katkestanud üliõpilaste osakaal on viimase paarikümne aasta jooksul Eestis varieerunud 11–16% piires.

Millised on need tegurid, mis mõjutavad või ennustavad kõrgkooliõpingute edukust? Kindlasti on paljud neist sellised, mis tekivad majandusliku või sotsiaalse olukorra tõttu. Kuigi tervikuna on töötamise mõju Eesti tudengite õpitulemustele üllatavalt väike, takistab töölkäimine õpinguid oluliselt siis, kui üliõpilane töötab nädalas üle 25 tunni. Õpinguid mõjutavateks nn välisteks teguriteks on näiteks ka isikliku elu ja perekonnaga seotud kohustused ning rahalised raskused.

Juba põhikoolis
Kuid peale väliste mõjurite on ka sisemised tegurid, mis määravad suuresti kõrgkooliõpingute edukuse. Kas on üldse võimalik ennustada, milliste geenide, isiksuse seadumuste või hoiakutega inimesed ülikoolis paremini toime tulevad? Neile ja ka teistele küsimustele otsis vastuseid projekt „Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid” (KAEMUS 2009–2013). Projekti üldeesmärk oligi uurida teiste teemade hulgas ka seda, millised on peamised inimlikud tegurid, mis mõjutavad kõrgkooli sisseastumist ja tudengite õpiedu kõrgkoolis.

„Meie projekti tulemused andsid olulist uut teadmist selle kohta, millised tegurid ja asjaolud kõrgkooliõpinguid soodustavad või takistavad. Näiteks selgus, et kõrgkooli õppima suundunud noored on juba põhikoolieas kogemustele avatumad, kõrgema meelekindlusega ja vähem neurootilised võrreldes nende noortega, kes piirdusid oma haridusteel põhi- ja kutse- või gümnaasiumiharidusega,” ütleb projekti juht professor Anu Realo.

Väsimus ei loe
Muu hulgas uuriti ka seda, kuivõrd mõjutab õpitulemusi väsimus. Esialgsed analüüsid näitasid, et tudengid, kes olid enda hinnangul väga väsinud, said esimese semestri lõpus ka halvemaid õpitulemusi. Lisades analüüsi aga muud psühholoogilised tunnused, selgus, et väsimus ei seleta siiski otseselt õpitulemuste erinevusi. Rolli mängivad hoopiski näitajad nagu meelekindlus, üldine ja akadeemiline enesehinnang, akadeemiline motivatsioon ning tudengi eelnev õpiedu.

Seega saavad ülikoolis edukamalt hakkama need, kes tahavad õppida, kel on õppimine ka varem paremini õnnestunud, kes usuvad enese võimekusse ja kes suudavad eesmärgipäraselt töötada. See, kuivõrd on tudeng väsinud või kas ta käib õpingute ajal tööl, õpitulemustega otse seotud ei ole.

Professor Jaanus Harro veetud uurimisrühm seadis endale eesmärgiks selgitada kõrgkooli õppima minemist ja seal toimetulekut mõjutavaid tegureid. Rõhk oli asetatud just erinevatele keskkondlikele ja bioloogilistele teguritele. Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringu andmeid kasutades leiti muu hulgas, et põhikooli õpetaja antud hinnang õpilase tähelepanuraskustele ennustab küllaltki hästi õpilase hilisemat hariduse omandamist – põhikoolis avaldunud keskendumisprobleemide rohkus on seotud madalama haridustasemega noores täiskasvanueas. Ülikooli õppima läinud noortel olid 18-aastasena oma vanematega oluliselt paremad suhted kui neil, kes ülikooli õppima ei läinud.

Test ennustab
Ülikooli astudes teeb tudeng akadeemilise testi (AT), mis võimaldab üpris hästi ennustada akadeemilist edu kõrgkoolis. Tähtis on ka meeles pidada, et kuigi akadeemiline test näitab hästi tudengikandidaadi vaimset võimekust testi tegemise ajal, ei pruugi see võimekus eri põhjustel kõrgkooliõpingutes alati täielikult realiseeruda.

Teadmiste või võimekustesti tulemus võib sõltuda testi täitja motivatsioonist. AT näitab seda, mida ta idee järgi peabki näitama: võimekust lahendada intellektuaalselt keerukaid probleeme. Testi tulemus võimaldab ennustada edaspidist akadeemilist edu üpris pika aja peale ehk aastaid kestvate kõrgkooli­õpingute jooksul.

Põhimõtteliselt ei anna AT gümnaasiumi riigieksamite hinnetega võrreldes teistsugust prognoosi, kui mitte arvestada soolisi erinevusi. Nimelt saab naisüliõpilaste akadeemilist edu ennustada paremini koolihinnete järgi, meeste puhul aga AT põhjal.

See võib tähendada, et naistele on õppimine olulisem kui meestele, kes ei pruugi alati õppida enda tegelike võimete kohaselt või õpiedu nimel piisavalt pingutada. Kusjuures meestel, kes on AT alusel võimekamad, on suurem tõenäosus langeda ülikoolist välja juba bakalaureuseõppes. Mehed, kes jõuavad kraadi­õpinguteni, peavad olema üliedukad nii AT-s kui ka riigieksamites.

Seega näib, et meeste ja naiste erinevat akadeemilist edu ülikoolis ei kujunda üksnes nende intellektuaalsed võimed, vaid ka nende püsivus ja sihikindlus õpingutes.

Tudengil on edukateks õpinguteks vaja

Allikas: projekt „Kõrgkooli akadeemilist edukust mõjutavad tegurid”

meelekindlust

üldist kõrget enesehinnangut

akadeemilist enesehinnangut

akadeemilist motivatsiooni

eelnevat õpiedu

püsivust

eesmärgipärast tööd

keskendumissuutlikkust

häid suhteid vanematega

ei tohi töötada üle 25 tunni nädalas

pole aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomeid

Teksti autor Signe Kalberg (22 juuli, 2014). Kättesaadav http://arileht.delfi.ee/news/uudised/edukas-tudeng-on-enesekindel-ja-saab-vanematega-hasti-labi?id=68990185